Valitsus toetab Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050 ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1570089660000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja töötatud strateegia kohta.

Valitsuse otsusega Eesti toetab põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on investeeringud kliimamuutuste pidurdamisesse panustamine meie tulevikku, jõukusesse ja tarkusesse. "Olen veendunud, et iga euro, mille investeerime kliimamuutuste pidurdamisse ja uutesse tehnoloogiatesse, annab meile mitmekordselt tagasi nii jõukuses kui ka elukvaliteedis. Seda näitas ka nädala alguses avalikustatud SEI Tallinna uuring. Tänu valminud uuringule on meil teekaart, kuidas kliimamuutuste pidurdamisesse targalt investeerida," sõnas peaminister.

"Sisu on see, et Eesti toetab põhimõtteliselt pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050, kui seda toetavad piisavad ülemineku meetmed ning arvestatakse liikmesriikide ja sektorite erinevusi ja erinevat lähtetaset. Riikidel peab säilima õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise, sealhulgas teha ka kliimaneutraalsuse saavutamiseks suveräänseid maksuotsuseid," rõhutas peaminister Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Samuti pidas peaminister oluliseks suurendada teadlikkust, et igapäevaste tarbimis-, liikumis- ning toitumisvalikute juures teeksid inimesed keskkonnasõbralikke otsuseid.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul peab Eestile jääma piisavalt paindlikkust valdkondlike eesmärkide seadmisel ja meetmete kasutamisel. "Arvestada tuleb ka sellega, millised on Euroopa Liidu eri piirkondade eripärad ja väljakutsed. Leiame, et süsinikumahukast majandusest rohkem sõltuvaid regioone tuleb toetada meetmetega uute töökohtade loomiseks," märkis Kokk.

Nädala algul avaldasid SEI Tallinn ja OÜ Finantsakadeemia "Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi", mille käigus kaardistati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus - millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud. Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel on Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleb panustada nii avalikul, era- kui ka kolmandal sektoril. Strateegiliselt tarkade otsuste korral on kõik need investeeringud potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoovad.

Valitsus peab oluliseks, et arvestataks liikmesriikide ja piirkondade eripärasid ning kliimaneutraalsuse saavutamist toetaks piisavad üleminekumeetmed. Riikidel peab säilima õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise, sealhulgas teha kliimaneutraalsuse saavutamiseks suveräänseid maksuotsused.

Eesti peab ka oluliseks, et üleminek kliimaneutraalsusele toimuks järk-järgult ning tähelepanu pöörataks võimalike negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamisele. Suur töö seisab ees, et leida sobivad ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad süsinikuheite vähendamiseks, püüdmiseks ja ümbertöötlemiseks. Samuti alternatiivkütuste kasutuselevõtuks, hoonete energiatõhususe tõstmiseks ja taastuvenergia salvestamiseks.

Eesti inimesed peavad kliimaküsimustega tegelemist tähtsaks. Septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste kohaselt toetab 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa majanduse 2050. aastaks kliimaneutraalseks muutmist.

Euroopa pikaajalise strateegia eesmärk on võtta üleilmsete kliima-meetmete teemal maailmas suunanäitaja roll. Strateegiaga määratletakse EL-i kliima- ja energiapoliitika pikaajaline suund, kuidas jõuda 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullilähedasi heitkoguseid tekitava majanduseni. Üleminek peab olema sotsiaalselt õiglane ja kulutõhus.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: