Ministeerium: ka elamisloata lastel on Eestis õigus koolikohale ({{commentsTotal}})

Koolilapsed.
Koolilapsed. Autor/allikas: Merit Maarits/ERR

Ka kolmandatest riikidest pärit lastele tuleb sõltumata tema emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust tagada haridus oma võimete ja vajaduste kohaselt, leiab siseministeerium.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula pöördus septembris siseministeeriumi poole murekirjaga, et Tallinna linna on viimastel kuudel saabunud palju kolmandatest riikidest pärit alaealisi, kes soovivad lasteaia või koolikohta. Pajula lisas, et linna poole pöörduvatel lastevanematel on küll õigus Eestis töötada või õppida, kuid puudub üldjuhul elamisluba ja elukoht rahvastikuregistris.

Pajula viitas põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, mille kohaselt peab vald või linn tagama koolikohustuslikule isikule võimaluse põhiharidusele, kui tema elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. "Seega ei ole Tallinna linna munitsipaalharidusasutustel kohutust kolmandatest riikidest pärit isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne aadress ei ole Tallinnas või Eestis, vastu võtta," märkis Pajula. Ja lisas, et ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) on selgitanud, et kooli või lasteaeda tuleb vastu võtta vaid neid lapsi, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ehk elamisluba ning sissekirjutus Tallinna linnas.

Lugna: laps peab saama haridust

Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kirjutas sel neljapäeval Pajulale saadetud vastuses, et välismaalase seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks ei ole ainult elamisluba, vaid ka ajutine viibimisalus ehk viisa, mida on võimalik anda kuni kaheks aastaks.

Lugna tunnistab, et ajutisega viibimisalusega laste ligipääsul haridusele on elukoha puudumine rahvasikuregistris osutunud probleemiks, mille tõttu on siseministeerium töötanud välja seaduse mudatused, millega luuakse neile võimalus vajadusel elukoht rahvastikuregistris registreerida. Need muudatused on kavandatud jõustuma aga alles 2022. aastal.

"Samas leiame, et laste haridusele ligipääsu reguleerimisel on üldine ja kõikehõlmav lapse õiguste konventsiooni artikkel 28, Eesti põhiseaduse  §12 ja §37 ja võrdse kohtlemise seaduse §2 lg1 p6, millest tulenevalt laps peab sõltumata oma emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust saama haridust oma võimete ja vajaduste kohaselt," kinnitas Lugna.

Kantsler lisas, et siseministeeriumile teada olevalt on ka haridus- ja teadusministeerium selgitanud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab juba täna vastu võtta lapsi, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistrisse registreeritud.

Probleemid perearstiga

"Juhul, kui kehtiv õigusruum lastele kooliharidusele võimaldamisel ei ole Tallinna haridusameti hinnangul piisav, siis kõikide vajakajäämiste väljatoomine ja ettepanekud õigusruumi täpsustamiseks on väga oodatud," märkis Lugna.

Arutamaks kolmandatest riikidest pärit laste koolikohtade kättesaadavust kutsub haridus- ja teadusministeerium oktoobri lõpus kokku ümarlaua, kus osalevad ka kohalike omavalitsuste ja siseministeeriumi esindajad.

Lugna lisab, et teema on laiem kui ainult haridus ehk analüüsida tuleb viisa alusel Eestis elavate ja töötavate välismaalaste ligipääsu avalikele teenustele.

"Näiteks sätestab ravikindlustuse seaduse § 5 lõige 1, et ravikindlustatud isik on ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik. Kuna aga perearsti nimistusse kandmine on seotud elukoha registreerimise olemasoluga, siis ei ole ajutise viibimisalusega isikutel võimalik oma ravikindlustust realiseerida," märkis kantsler.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: