Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kirjutas sel nädalal Tallinna linnale, et viisa alusel Eestis elavate ja töötavate välismaalaste ja nende laste ligipääsul avalikele teenustele on tekkinud probleeme.

"Näiteks sätestab ravikindlustuse seaduse § 5 lõige 1, et ravikindlustatud isik on ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik. Kuna aga perearsti nimistusse kandmine on seotud elukoha registreerimise olemasoluga, siis ei ole ajutise viibimisalusega isikutel võimalik oma ravikindlustust realiseerida," märkis kantsler Lugna.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste kinnitas, et kui välismaalane omab ravikindlustust, aga mitte registreeritud elukohta, siis pole ta rahvastikuregistris ja probleem on olemas.

"Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel võivad ajutiselt Eestis töötavad inimesed perearsti nimistusse registreeruda, kuid terviseamet neid määrata ei saa. Ühtlasi on terviseametil õigus rahvastikuregistrisse mittekuuluvaid inimesi nimistutest välja arvata," märkis Paluste.

Probleemile kaks lahendust

Paluste lisas, et on probleemi lahenduseks on laias laastus kaks võimalust.

"Üks lahendus oleks seotud rahvastikuregistri regulatsiooni muutmisega. Teine võimalus oleks reguleerida erand tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sotsiaalministeeriumis ettevalmistatavas esmatasandi tervishoiu muudatuste paketis. Samas vältimatu abi nii perearsti, kiirabi kui ka haigla osutatuna on loomulikult kõigile tagatud, see tähendab, et abita need lapsed haigestumisel ei jää. Kuna selline ajutine viibimine on reeglina lühike, siis katkestus ennetavas lapse tervise jälgimises on samuti lühike," sõnas Paluste.

Kui aga elamisloata pere laps haigestub tavalisse külmetushaigusesse ja vanem tahaks teda lihtsalt arstile kontrolli viia, siis Paluste kinnitusel ka sel juhul kedagi oma hädas üksi ei jäeta.

"Sõltuvalt haigestumise raskusest ning kindlasti ka päevast ja kellaajast võib pöörduda nii perearsti poole või (Tallinnas) lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda. Ka perearstid on kohustatud vältimatut abi osutama ning hinnates aastate jooksul sotsiaalministeeriumile esitatud vältimatu abi arvete andmeid, seda perearstid ka teevad. Vajadusel võib loomulikult kutsuda ka kiirabi, kui lapse seisund on raske (sh näiteks palaviku alandajatele allumatu püsiv üle 38,5°C palavik ja/või süvenev loidus, jõuetus ägeda haiguse ajal; alla kolmekuusel lapsel palavik üle 38°C; hingeldus, õhupuudus lapsel vms)."

Hätta kedagi ei jäeta

Ehk protsess võiks välja näha selline, et kui vanem tunneb, et koduste vahenditega ning apteegis müügil olevate käsimüügi vahenditega ägedast külmetushaigusest jagu ei saa ning lapse seisund paneb teda muretsema, tuleks tal pöörduda kas lähimasse perearstikeskusesse või siis EMO-sse.

"See, kas tegu on kohest, st vältimatut abi eeldava seisundiga, hindab pereõde – või arst või EMOs triaaži õde. Perearstikeskusesse pöördudes on otstarbekas minna ise kohale ja kirjeldada oma mure. Haige lapsega vanemat kindlasti hätta ei jäeta," märkis Paluste.

Lähemat nõu saab vajadusel perearsti nõuandetelefonilt 1220 või ka haigekassa kodulehel olevast juhendist "Perearst või EMO?", kus on laste kohta eraldi nõuanded.