Tallinna haridusamet pöördus septembris siseministeeriumi poole murega, et Tallinnasse on viimastel kuudel saabunud palju kolmandatest riikidest pärit alaealisi, kes soovivad pealinnas lasteaia- või koolikohta. Selliste laste arv on tänavu kiires tempos kasvanud ja haridusameti poole pöörduvatel lapsevanematel on õigus töötada või õppida, aga pole elamisluba ega Eesti elukohta rahvastikuregistris.

Haridusamet leiab, et õppima saab laps hakata juhul, kui tal on rahvastikuregistri järgi Eestis elukoht, sest nii näevad ette koolieelse lasteasutuse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

"Seega ei ole Tallinna linna munitsipaalharidusasutustel kohustust kolmandatest riikidest pärit isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne aadress ei ole Tallinnas või Eestis, vastu võtta," lausus haridusameti juhataja Andres Pajula.

Ta lisas, et ka politsei- ja piirivalveamet on sel suvel korduvalt Tallinna haridusameti poole pöördunud seoses näiteks Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest ja Moldovast Eestisse elama ja õppima tulla soovijatega. Politsei selgitusel saab lasteaeda ja kooli vastu võtta ainult lapsi, kel on Eesti elamisluba ning sissekirjutus Tallinnas.

"Meie hinnangul on tegu laiema küsimuste ringiga kui ainult ühe omavalitsuse probleemiga ning peame oluliseks, et seda küsimust lahendataks riiklikul tasandil ning vajadusel muudetaks vastavaid õigusakte või regulatsioone," sõnas Pajula.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta tegi siseministeeriumile ettepaneku õigusruumi analüüsida ja vajadusel muuta, et lapsed saaksid haridust ka siis, kui neil pole Eesti isikukoodi või rahvastikuregistri kannet.

Volinik märkis, et omavalitsuste võimekus võtta ootamatult saabunud lapsi oma lasteaedadesse ja koolidesse puudutab lisaks välismaalastele ka Eesti sees kolivaid peresid, Eestisse tagasikolivaid peresid ja EL-i kodanike vaba liikumist. Ta rõhutas, et lapse taust ei tohi mõjutada tema liikumist haridusteel, nagu ka omavalitsusse saabumise aeg või põhjus. Lisaks ei saa lapse haridusteed takistada seepärast, et rahvastikuregistris pole tema kohta kannet.

"Soovitame muuta mõlemat seadust laste õiguste tagamiseks nii, et seadus kiirendaks oluliselt nende laste jõudmist lapsele vajalikku haridusasutusse, kellel registrikannet täna pole ja kelle kohta seaduse tekstid märgivad, et elukohajärgsuse kindlaks tegemise ainsaks allikaks on rahvastikuregister," sõnas Pakosta.

Lisaks tõi ta välja, et tuleb leida inimlikud võimalused, kuidas anda haridust näiteks poole õppeaasta pealt kooli lähedale kolinud lapsele, ning et vaba koha puudumine pole piisav põhjus põhihariduse andmata jätmiseks. Ka tasu küsimine õppimise eest ei tohi sõltuda lapse hariduslikest erivajadustest ega välismaalaseks olemisest. Probleemiks on voliniku hinnangul ka õppetundide piirang, mis ei võimalda anda põhikooli lisaõppetunde vajavatele lastele järelaitamist, sealhulgas eesti keele tundide arvu suurendamist.

Tema hinnangul aitaks eriliste vajadustega lapsi see, kui riigil oleks keskne toetussüsteem omavalitustele.

Eelnõu ootab valitsuse otsust

Siseministeerium teatas esmaspäeval Pakostale saadetud kirjas, et toetab seisukohta, mille kohaselt peab laps sõltumata emakeelest, rahvusest, Eestis viibimise alusest või rahvastikuregistrikandest saama haridust oma võimete ja vajaduste kohaselt.

Ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles, et ajutise viibimisalusega välismaalastel pole kohustust oma elukohta rahvastikuregistris registreerida ning ehkki nad panustavad maksude kaudu Eesti majandusse, on mitu avalikku teenust neile kättesaadamatud.

"Olulisemateks teenusteks, mida ajutise viibimisalusega riigis viibivad välismaalased vajavad, on sotsiaalpartnerid nimetanud perearsti teenust ja laste lasteaeda või kooli registreerimine," sõnas ta.

Küüdi sõnul on olukorra lahendamiseks välja töötatud seadusemuudatused, mis võimaldavad rohkem kui 183 päeva Eestis ajutiselt viibijatel oma elukoht rahvastikuregistris registreerida, ning eelnõu ootab valitsuse otsust ja riigigkogu menetlust. Samas ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ega vajalik kõigi ajutiselt siin viibivate välismaalaste elukohta rahvastikuregistrisse kirja panna, sest lühema viibimisalusega välismaalast ei käsitle Euroopa õigusruum riigis elamisena.

Ministeeriumi hinnangul peaks koolikohustuse täitmist reguleerivaid eriseadusi käsitlema koosmõjus tsiviilseadustiku selle osaga, mis puudutab inimese elukohta ja selle muutmist. Kui õigusruum on endiselt ebapiisav, peaks vajadusel täiendama koolikohustust puudutavaid eriseadusi.

"Samuti on vajalik otsustada omavalitsuste rahaline toetamine juhtudel, kui haridust vajava lapse elukoht ei ole registreeritud," sõnas Küüt.