Õpetajate aineliidud protestivad põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamise vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571113200000 | amCalendar}}
Foto: Bob Cotter/Creative Commons

Eesti õpetajate aineliidud pöördusid esmaspäeval haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning riigikogu kultuurikomisjoni poole ettepanekuga kutsuda arutelult tagasi põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamist plaaniva kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida riigikogu kultuurikomisjon teisipäeval avalikul istungil arutama hakkab.

Ühispöördumisele alla kirjutanud 16 aineliidu hinnangul on oluline jätkata seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite arendamist. "Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas kokku lepitud. Riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel, kirjutavad aineliidud," leiavad aineõpetajate ühendused.

Põhikooli riiklikud lõpueksamid kaotava seaduseelnõu järgi otsutaks edaspidi kool ise, kas õpilane on põhihariduse omandanud. Ta võib selleks viia läbi ka oma eksamid. Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi küll riiklikke teste nii matemaatikas, loodusainetes kui ka võõrkeeltes ja 9. klassis toimuks kõigile eesti keele test, kuid ükski neist ei oleks lõpetamise tingimus. Õpetajate hinnangul ei asenda testid lõpueksameid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need uue põlvkonna testid on pigem hariduse seire läbiviimiseks ja selle pinnalt ei ole võimalik saavutada standardi saavutamist. Meie kõige kandvamaks murekohaks on see, et Eesti hariduse kvaliteet läheb alla, et me peame oma õppekavas põhimõttelisi lihtsustamisi tegema," kommenteeris Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees Madis Somelar.

Üks oluline põhjus seniste riiklike eksamite kaotamiseks on gümnaasiumi sisseastumiseksamid - need sooritatakse juba varakevadel ja seejärel ei sõltu lõpueksamitest enam justkui midagi. Õpetajad näevad asja teisiti.

"Kui eksamid kaovad ja jäävad ainult katsed varakevadel, siis mis motiveerib õpilast edasi õppima? Mis eesmärgi nimel? Õppekava on veel täitmata, märtsikuuks ei ole kogu põhikooli õppekava läbitud. Mis motiveerib teda edasi õppima ja kuidas ta gümnaasiumis hakkama saab hiljem?" arutles matemaatika seltsi ja koolimatemaatika ühenduse esindaja Kristel Tamm.

Koolijuhid on valdavalt seda meelt, et midagi peab muutuma, sest ka praegu ei anna eksamid enam ei koolile ega õpilasele tagasisidet ning eksamitelt läbikukkunud saavad siiski lõpetada.

"Ta ei toimi seetõttu, et kui ta selle ühtsete küsimustega eksami tulemus on negatiivne, siis näeb täna regulatsioon ette, et kool koostab ise eksami ja õpilane peab selle sooritama. Täna ma ei tea ühtegi kooli, kes oleks nii õpilasevaenulik, tehakse eksam, laps saab kenasti positiivse hinde, saab koos teistega lõpuaktusel tunnistuse kätte. Järelikult ka süsteem nende jaoks ei toimi," selgitas koolijuhtide ühenduse juht Toomas Kruusimägi.

Üks asi on praeguseks selge - sel õppeaastal ei muutu veel midagi.

"See, kas see on nüüd reaalne järgmisel aastal või ülejärgmisel, on edasise menetluse teema. Kui kiiresti me jõuame sellisele kompromissile või kokkuleppele, millega on võimalik edasi liikuda, siis nagu minister on öelnud, me ei kiirusta sellega," ütles haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Õpetajate hinnangul on ka lubamatu, et haridus- ja teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse ühtki õpetajate aineliitu, jättes seega arvesse võtmata valdkonna spetsialistide, õpetajate, kogemusel ning teadusuuringutel põhinevaid seisukohad.

Õpetajate hinnangul peavad hariduse üle langetatavad otsused olema poliitikaülesed.

Eelnõu on riigikogus läbinud esimese lugemise. Nüüd võtab riigikogu kultuurikomisjon aega eelnõu arutamiseks ja vajadusel selle muutmiseks selliseks, et see oleks valmis minema teisele lugemisele.

Allpool avaldab ERR pöördumise täisteksti:

"9. septembril 2019 algatas Vabariigi Valitsus seaduseelnõu "Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE". Meie, allakirjutanud, väljendame rahulolematust nimetatud seaduseelnõu valmimise viisi üle ning oleme algatatud eelnõu suhtes järgneval seisukohal.

1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.

2. Riigikogus hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust ning teadusuuringutel põhinevaid seisukohti.

3. Olukord, kus Haridus- ja Teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse ühtegi allakirjutanud õpetajate aineliitu, on lubamatu nüüd ja edaspidi. Oleme nördinud, et Haridus- ja Teadusministeerium on peamisi huvigruppe eirates sisuliselt põhjendamatu eelnõu Vabariigi Valitsusele esitanud ning see omakorda kõnealuse eelnõu Riigikogule suunanud. Leiame, et "Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE" tuleks Vabariigi Valitsuse poolt tagasi kutsuda.

4. Oleme vastu ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite kaotamisele. Peame oluliseks seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist ning lahendusi pakkuvat arutelu, kuidas tulevikus kehtestada hindeskaala nii, et kaoks vajadus koostada õpilastele koolipoolseid põhikooli lõpueksameid (nii, nagu seda tehakse täna õpilastele, kes ei soorita ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamit). Riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd nimetatud eesmärke ei täida.

5. Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks. Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel.

6. Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja üldpädevuste mõistmisel ja kujundamisel.

7. Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega toetatakse õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi kontroll (välishindamine).

Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus."

Riigikogus tuleb teisipäeval avalik arutelu

Riigikogu kultuurikomisjon peab teisipäeval avaliku istungi, et arutada koos huvirühmadega eelnõu, millega soovitakse kaotada riiklikud põhikooli lõpueksamid.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on tegemist eelnõuga, mis vajab võimalikult paljude huvirühmade kaasamist. "See puudutab kogu ühiskonda ja seetõttu kutsusime kokku erinevad osapooled, et kuulata ära nende seisukohad. Kindlasti tuleb üksjagu ettepanekuid, mida tuleb eelnõu edasise menetluse käigus kaaluda," märkis esimees.

Must lisas, et sõltumata eelnõu lõpptulemusest, ei mõjuta see nende õpilaste lõpueksameid, kelle põhikooli lõpetamine seisab ees eeloleval kevadel. "Need õpilased, kes lõpetavad tuleval kevadel 9. klassi, peavad igal juhul eksamid sooritama," lisas esimees.

Komisjoni aseesimehe Heidy Purga sõnul on eelnõule laekunud hulgaliselt erinevaid muudatusettepanekuid, mida komisjon peale avaliku istungi toimumist ja erinevate huvigruppide ärakuulamist tõsiselt arutama hakkab. "Kindlasti ei soovi me nii põhjalikus protsessis kiirustada," märkis Purga.

Komisjoni istungile on kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Matemaatika Seltsi ja Koolimatemaatika Ühenduse, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ning Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühenduse esindajad.

Komisjoni avalik istung algab kell 14 riigikogu konverentsisaalis. Sellest toimub ka veebiülekanne.

 

Toimetaja: Mait Ots, Elo Ellermaa, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: