Seitsmeeurone erakorraline pensionitõus läbis esimese lugemise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571134920000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Teisipäeval läbis riigikogus esimese lugemise valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse täiendamise eelnõu, mille alusel tõuseb pension tuleval aastal lisaks indekseerimisele erakorraliselt seitsme euro võrra.

Pensioni baasosa tõuseb 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt seitsme euro võrra ja pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot. Seega kulub tuleval aastal erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione.

Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensioneid indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Tulenevalt rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist indekseeritakse pensioneid 2020. aastal selliselt, et need tõusevad keskmiselt ligi kaheksa protsenti, mille tulemusel suureneb keskmine vanaduspension 38 euro võrra. Pensionite tõstmiseks 45 euro võrra tuleb suurendada pensionite baasosa vastavalt seitsme euro võrra.

Opositsioon on seejuures valitsuse erakorralise pensionitõusu suhtes kriitiline, sest võimuliidu juhtpartei Keskerakonna valimislubadus oli tõsta pensione erakorraliselt 100 euro võrra.

Keskerakond: arvestada tuleb eelarve olukorda

Kuna keskmine vanaduspension tõuseb tuleval aastal pensionitõusu järel 528 euroni, siis see tähendab, et pensionäridel, kelle pensioni ületab 500 euro piiri, tuleb hakata maksma tulumaksu.

"Eks valitsusel tulebki arutada kevadel, mis saab olema tulevane maksupoliitika siin. Kas me räägime maksureformi puhul täiendavast maksuvabastusest eakatele, kas me räägime mingite tulude maksude alt väljaviimisest, näiteks toitjakaotuspensionist ja muudest sellistest tulu liikidest, või me räägime eakatele taastatavast maksuvabast tulust," rääkis keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik "Aktuaalsele kaamerale".

Sotsiaalkomisjoni esimees, Keskerakonna liige Tõnis Mölder tõdeb, et pensioni erakorraline tõus pole suur, kuid ta lubab selle edasist tõusu ülejärgmiseks aastaks.

"Me kõik tahaksime rohkem, aga siin tuleb arvestada tõepoolest seda, milline on meie riigieelarve hetkeline olukord. See seitse eurot - selles riigieelarve keerulises seisus leida ikkagi vahendeid justnimelt pensionite erakorraliseks tõusuks koos indekseerimisega -, ma arvan, et on iseenesest hea ja positiivne tulem nii, et kindlasti see on koht, kust edasi liikuda," rääkis Mölder.

Reformierakond tuletas Keskerakonnale meelde nende valimislubadust pensioni 100-eurosest tõusust.

"Eks pensionite teemadel laiemalt on Eesti Vabariigis debatt käimas. Tuleb kõva lahing igal juhul selle teise samba lammutamise ja kõige muuga, aga ütleme ausalt, see seitse eurot ja 1.40 on pensionäride alt vedamine," kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni liige Kristen Michal.

Sotsiaaldemokraadid soovivad tõsta pensioni baasosa pärast indekseerimist 100 eurot.

"Täna on ju vanaduspensionäre palju, kes suhtelises vaesuses elavad. Protsent on 45,7 protsenti eakaid inimesi," sõnas SDE fraktsiooni liige Heljo Pikhof.

"Soov on hea ja õilis, kuid Eesti riigi eelarvelised võimalused kindlasti seda hetkel ei võimalda," tõdes Mölder.

Toimetaja: Merili Nael, Anne Raiste

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: