Prantsusmaal on sel sügisel taas hoogu kogumas meeleavaldused. President Emmanuel Macron kavatseb avada "Pandora laeka" ja hakata reformima pensionisüsteemi. Reformi eesmärk on 42 pensioniskeemi asendada ühe universaalsega ja kuigi pensionile saab jääda endiselt 62-aastaselt, siis täispensioni saamiseks tuleb edaspidi ilmselt töötada 64. eluaastani.

Presidendi erakonna En Marche! parlamendifraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Cendra Motin ütles ERR-ile, et reformi eesmärk ei ole kokku hoida, vaid kaotada kümned erisused tegevusalade ja ametite vahel. "Praegune pensionisüsteem on keeruline, üsna ebaõiglane ja teeb prantslastel vahet. Mõned inimesed saavad pensionile minna väga vara, teised peavad seda ootama rohkem kui kümme aastat kauem. Ja saavad liiga madalat pensioni. Meie eesmärk on luua universaalne süsteem, et kõigil oleksid samasugused õigused alates tööleasumise hetkest. Idee ei ole päästa süsteemi nagu see on olnud eelmistel kordadel, vaid muuta süsteemi tõepoolest õiglasemaks ja selliseks et ei oleks enam vaeseid pensionäre," selgitas ta.

Motini sõnul ei ähvarda värske uuringu kohaselt Prantsusmaa pensionisüsteemi suur puudujääk. President Macron räägib aga ikkagi ka finantstasakaalust ja vajadusest enam panustada. Nii võib juhtuda, et pensionile saab tulevikus minna hiljem ja mitmete tegevusalade töötajad kaotavad soodustusi. Eriti palju on räägitud rongijuhtidest, kel on praegu võimalik pensionile jääda juba 52-aastaselt.

Radikaalsemad ametiühingud on juba alustanud meeleavaldustega kavandatava reformi vastu.

Ametiühingu Force Ouvrière peasekretär Yves Veyrier rääkis, et tegelikult on üle 80 protsendi elanikkonnast praegu hõlmatud ühtse pensionisüsteemiga, kümned erirežiimid puudutavad väiksemat osa töötajatest. Kavandatav universaalne punktisüsteem ei ole talle meeltmööda.

"Punktide väärtus, mis loob ühel päeval teie pensioni, on sõltuv tulevaste valitsuste otsustest. Ja me kardame, et valitsused kasutavad inimeste kogutud punkte selleks, et kaitsta eelarvet võimalike ohtude eest, vähendada avaliku sektori kulutusi. Kardetavasti ei oleks see niivõrd sotsiaalse kaitse vahend, mille eesmärk peaks olema suurendada inimeste heaolu ja tagada korralik pension, vaid see oleks pigem vahend lappimaks auke eelarves," ütles Veyrier ja lisas, et pensioniea tõstmisel on sageli probleemiks inimeste tervis, samuti tekitab probleeme töö nappus ja eakate töötajate lahtilaskmine.

Teiste seas on barrikaadidel koha sisse võtnud advokaadid. Oma pensionisüsteemi kaotamine tähendab nende erivajadustega mittearvestamist, rohkem makseid ja vähem hüvesid, rääkis Prantsusmaa Advokatuuride Nõukogu president Christiane Feral-Schuhl. "Meile heidetakse ette, et me pole solidaarsed, kuid see on vale. Me ei lähe kodanikele mitte ühtegi eurot maksma, kuid samal ajal maksame me peaaegu 100 miljonit eurot aastas üldisele sotsiaalkindlustussüsteemile," ütles Feral-Schuhl.

Tänavalt leiab siiski ka palju president Macroni reformi toetajaid. Pensionär Claude nentis, et ebavõrdsust on palju. "Mõnede inimeste pensionid on meeletult suured ja nad ei ole midagi erilist teinud, samas on neid, kes on terve elu tohutult tööd rüganud ja kes ei saa midagi. Siin tänaval näeme me inimesi, kes on terve elu kõvasti tööd teinud ja kes saavad maksimaalselt 700 eurot. See pole kuigi suur summa arvestades elu Pariisis. Ja siis on teised, kes saavad iga kuu 2500-3000 eurot, mis ei ole kaugeltki sama asi. Ja valdavas enamuses on need inimesed, kes pole suurt midagi elu jooksul teinud muud, kui töötanud, kuidas nüüd öeldagi, kõrgemates sfäärides."

Meditsiiniõde Jose dos Santos küsib samuti, miks on pensionid nii erinevad. "Kojamees väärib samasugust pensioni kui metroojuht. Selge see, et metroojuht vastutab paljude inimeste eest. Mina olen meditsiiniõde, esmaabiosakonnas töötades on vastutus väga suur, kuid minu tulevane pension on suurusjärgus 1200 eurot. Kas teie arvates on normaalne, et minu pension on 1200 ja metroojuhil 3000? Kuidas põhjendada sellist vahet?" küsis dos Santos.

Keskmine netopension on praegu 1400 euro juures, netopalk üle 2200 euro. Vaidlused solidaarsuse sisu üle jäävad Prantsusmaal kestma. Aga arusaam, et see on riigi asi, näib prantslasi ühendavat. Pensionifondid ei ole Prantsusmaal laia populaarsust võitnud.

Prantslased kardavad muutusi börsil, kommenteeris parlamendi liige Cendra Motin, kuigi uute seadustega soodustatakse pensioniks säästmist. Pension tuleb ikkagi maksurahast. "See moodustab riigi kulutustest veerandi. See on tohutult palju. Samal ajal on see miski, mis on väga iseloomulik meie ühiskonnale. Tööjõuline elanikkond maksab vanema elanikkonna pensionid, nende, kes on nad üles kasvatanud. Nii see süsteem toimib ja see on prantslastele väga südamelähedane," lausus ta.

Pariisist vähem kui 500 kilomeetri kaugusel asub Haag. Hollandlastel on pensioniasjadele teine vaade.

Hollandis mängivad võtmerolli pensionifondid

Hollandi pensionisüsteemi peetakse üheks maailma parematest ja siin mängivad olulist rolli pensionifondid, kuhu on kogutud 1,5 triljonit eurot.

Riigilt saavad koos elavad pensionärid praegu ligi 800 eurot kuus, üksikud pensionärid üle 1150 euro, pensionifond lisab omalt poolt keskmiselt 900 eurot. See kõik jääb vaid veidi alla keskmisele netopalgale, mis on üle 2100 euro. Ometi käib Hollandiski praegu tuline pensionidebatt.

Pensionärid Margot ja Kees ütlevad, et nende pension on küll hea, aga praegused hoiuste madalad intressimäärad teevad muret. "See oli hea süsteem, aga nüüd läheb halvemaks," arvas Margot. "Madalad intressimäärad ei kompenseeri enam inflatsiooni," lisas Kees.

Juuksurisalongi pidav Ap leiab samuti, et usaldus on pensionisüsteemi suhtes on kannatada saanud. "Ei ole enam usaldust. Kui oled noorem, siis tuleb maksta, ja sa tead, et sa saad lõpuks piisavalt raha, nüüd aga on see igal aastal üha vähem," rääkis ta.

Hollandi pensionisüsteemi raputavad madalad hoiuste intressimäärad. Kuigi fondide tootlused on üldiselt oluliselt kõrgemad, siis põhineb süsteem kindla suurusega tulevikupensioni lubamisel ja seadus nõuab kohustuste arvestamist madalaima võimaliku riskivaba intressimääraga.

Hollandi Pensionifondide Föderatsiooni direktor Gerard Riemen ütles ERR-ile, et küsimus on riskide jagamises põlvkondade vahel.

"Need inimesed, kes toetavad väga madala intressimääraga arvestamist, ütlevad, et seda tuleb teha, sest muidu lõpuks ei ole noorematel inimestel mitte midagi. Need, kes pooldavad teistsuguseid intressimäärasid, ütlevad, et te olete liiga ettevaatlikud. Meil on nii palju raha praegu, et osa sellest võib praegu välja maksta ja noortele jääb ka väga hea pension. Debati sisu on riskijagamine põlvkondade vahel," nentis Riemen.

Pensionifond PFZW kogub meditsiiniõdede ja sotsiaaltöötajate pensioniraha. Fondi juht Peter Borgdorff soovib kindla tulevikupensioni lubamisest loobuda.

"Me arvame, et me peaksime sellest süsteemist loobuma, see pärineb eelmise sajandi 50-ndatest aastatest, selle aeg on läbi. Me peaksime liikuma pensionisüsteemile, mis võimaldaks järgida majandust. Kui majandusel läheb hästi, siis inimesed peaksid tundma neid tulemusi oma pensionis, ja kui on majanduslangus, siis pension väheneb. See muudab pensioni kõikuvaks ja inimesed ei taha seda. Nad arvavad, et on olemas garantii, aga see on kõikuv ja selle üle me arutamegi," ütles Borgdorff.

Pensionifond PFZW investeerib kõike, välja arvatud massihävitusrelvad ja tubakas, märkis Borgdorff. "Meie vara on investeeritud kõike, mida te võite ette kujutada – aktsiatesse, võlakirjadesse, infrastruktuur, kinnisvara. Me kasutame kõiki võimalusi raha teenida ja me teenime palju raha. Selle aasta kasum on 15 protsenti ja see on üsna hea. Aga pensionilubadus on garantii. Seetõttu tuleb arvutada hetke madalaima turu intressimääraga, mitte ennustatava tootlusega varalt, sest sa ei tea, kas see tuleb. Meie pensionifondi keskmine tootlus on olnud läbi ajaloo üle kaheksa protsendi, see on väga hea, aga meil on olnud ka aastaid, kus tulemus on olnud -20 protsenti. Keegi ei tea, mida tulevik toob. Kuna keegi ei tea, siis meie parlament ütleb, et arvestage madalaima intressimääraga. Me ei ole selle üle rõõmsad, aga see on fakt. Ja võib-olla see on ka hollandilik lähenemine – väga ettevaatlik. Meil ei ole kunagi nii palju raha olnud, aga see ei ole piisav," rääkis Borgdorff.

Kogumine ja ettevaatlikkus on Hollandi märksõnad. Sealsed poliitikud ei jõudnud ajaloos tükk aega kokkuleppele riikliku pensioni loomises, inimesed ei jäänud aga poliitikutele lootma, vaid lõid ise kogumispensioni. "Enne Teist maailmasõda olime me jagatud maa religioossete gruppide ja sotsialistide vahel. See tähendas, et valitsus ei jõudnud kokkuleppele riiklikus pensionis. Kuna valitsus kokkuleppele ei jõudnud, hakkasid tööandjad ja töövõtjad ise looma pensionisüsteemi. See on üsna erinev Saksamaast, Prantsusmaast, Belgiast ja teistest riikidest. Nii et me alustasime teisest sambast. Seetõttu ja selle pärast, et me oleme põhiliselt protestantlik maa, siis meile meeldib koguda ja riske vätida, nii et see on kultuuriline ja see on osa meie ajaloost," sõnas Gerard Riemen.

Hollandi pensionifondide föderatsiooni juht jääb ettevaatlikuks Eesti pensionimuudatuste kava kommenteerimisel, sest iga riik on unikaalne oma kultuuri ja ajalooga. Küll aga ütles Riemen, et näiteks pensionifondide haldustasusid on väga kerge reguleerida ja see ei saa olla pensionisüsteemi probleem. Hollandis ei ole see valdkond reguleeritud, aga oluline on läbipaistvus. "Me oleme teinud suuri edusamme oma kulude läbipaistvuses. Nii saab anda aru pensionifondi liikmetele ja selgitada oma tegevusi," märkis ta.

Pensionifondi PFZW juht Peter Borgdorff küsis, kas Eestis on pensionifondidega seotud probleemide lahendamiseks kaalutud ka alternatiive praegusele plaanile.

Inimestele soovitab ta aga enda pensionilejäämise hetke peale mõelda ja selleks valmistuda. "Ma olen teie süsteemi pärast veidi mures ja mitte sellepärast, et te peaksite looma samasuguse süsteemi nagu Hollandis. Meil on sellega pikk ajalugu. Teie võite kombineerida seda Eesti ajalooga. Aga ma olen kindel, et eestlased on samasugused inimesed nagu kõik teised. Kui sul on raha, siis sa ostad asju ja tarbid. Pensionilejäämise hetkel on aga küsimus selles, kas sul on piisavalt raha. Ma soovitan inimestel hoolitseda enda eest pikas perspektiivis, mitte üksnes täna. Hoolitsege selle eest, et teil oleks sel hetkel kodu, millel ei oleks laenu, see on esimene asi. Teiseks püüdke arvutada, kui palju raha teil pikaajaliselt vaja läheb ja pange see kõrvale. Teha seda praegu hoiuste negatiivsete intresside juures ei ole eriti huvitav, ma tean. Aga kui te praegu ainult tarbite, siis pole kindel, et hiljem on samuti võimalik tarbida. Või on esimene pensionisammas nii tugev, et see tagab inimestele piisava sissetuleku. Aga nii nagu ma teie valitsuse plaanidest aru saan, siis soovivad nad pensione kärpida kulude, tulemuste ja kasumite pärast. Ma küsiksin selle peale, kas te olete kaalunud ka mingit muud lahendust, kui inimestele raha tagasiandmist? Ma olen kindel, et nad tarbivad, me oleme kõik samasugused, kui meil on raha, siis me tahame tarbida," usub Borgdorff.