Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile rahvatervise seaduse eelnõu, milles keelatakse solaariumi- ja tätoveerimisteenuseid alaealistele pakkuda. Eelnõu seletuskirja kohaselt on tegu uute piirangutega, mis on tingitud selles valdkonnas avaldunud probleemidest.

Nimelt on alates 2000-ndate aastate algusest Eestis hüppeliselt kasvanud melanoomi haigestunute hulk: 2000. aastal oli esmasjuhte 118, 2016. aastal aga 215. Melanoom on 15-29-aastaste seas esinemissageduselt teine vähkkasvaja. Ka WHO on lisanud solaariumi esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud.

Eelnõus on välja toodud, et teadusuuringute järgi on solaariumikülastajatel 74 protsenti suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui solaariumit mittekülastavatel inimestel. Lisaks sellele suureneb risk haigestuda basalioomi 1,5 korda ja lamerakkvähki 2,5 korda.

Melanoomi ennetamiseks ning selle leviku vähendamiseks elanikkonnas on WHO soovitanud keelata alaealistel solaariumi kasutamise ning mitmed riigid on seda soovitust ka järginud.

Paljudes Euroopa riikides, muu hulgas Soomes, Austrias, Belgias, Saksamaal ja Hispaanias on solaariumi kasutamine alla 18-aastastele juba praegu keelatud. Prantsusmaal ei tohi lisaks sellele keelule solaariume ka reklaamida ega propageerida. Ka Eesti nahaarstid on soovitanud alaealistele solaariumikeeld kehtestada.

Tätoveerimisvärvid võivad sisaldada kahjulikke ühendeid

Alaealiste tätoveerimise piiramisega tahetakse eelnõu seletuskirja kohaselt ennetada lapse heaolu, tervist ja arengut ohustavaid tegureid ning nakkushaigusi, nahakahjustusi ja tätoveerimisvärvides kasutatavatest ainetest tingitud terviseohte.

Tätoveeringud muutuvad üha populaarsemaks: kui 2003. aastal oli Euroopa Liidu elanikest tätoveering viiel protsendil, siis 2016. aastal 12 protsendil. Eriti populaarne on tätoveerimine 16-34-aastaste seas, kellest on EL-is tätoveering 20-30 protsendil. Sellega on paraku seotud ka mitmed terviseohud, mis tulenevad nii tehtavast protseduurist kui ka kasutatavatest värvainetest.

Tätoveerimisvärvidega seotud probleemid tekivad põhiliselt sellest, et kasutatavad pigmendid pole selleks otstarbeks toodetud, vaid on ette nähtud tekstiili, autoosade või plasti värvimiseks. Tätoveerimisvärvid võivad sisaldada raskemetalle või orgaanilisi ühendeid, mis võivad tervist kahjustada.

"Näiteks kasutatakse tätoveerimisvärvides värvainetena asovärve, mis päikese ja UV-kiirguse mõjul eraldavad aromaatseid amiine, mis võivad olla kantserogeensed," seisab eelnõus. "Mida varasemas eas inimene laseb endale tätoveeringu teha ning puutub seekaudu kokku potentsiaalselt kantserogeensete ainetega, seda suurem tõenäosus on elu jooksul haigestuda. Kuigi tätoveerimisvärvid jäävad nahakihti püsima, eemaldub osa värvist lümfisüsteemi ja veresoonte kaudu, mistõttu on leitud tätoveerimisvärve tätoveeritud inimeste lümfisõlmedest."

Lisaks kaasneb tätoveerimisega põletiku- ja nakkusoht. Terviseameti uuringu kohaselt on tätoveeritud inimestel üheksa korda suurem oht nakatuda C-hepatiiti ja näiteks Eestis on aastatel 2001-2011 ägeda B-viirushepatiidi haigetest 20 juhul ning ägeda C-viirushepatiidi haigetest 26 juhul oletatavaks levikuteeks just tätoveering.

Ka alaealiste tätoveerimise keeld kehtib mitmetes EL-i riikides, näiteks Rootsis, Suurbritannias, Prantsusmaal. Mitmes riigis, sealhulgas Leedus võib alaealine endale tätoveeringu teha üksnes eestkostja nõusolekul.

"Kuna Eestis sätestatakse alaealistele tätoveerimisteenuse osutamise keeld otseselt laste kui haavatava sihtrühma tervise kaitse eesmärgil, ei anta lastele tätoveeringute tegemiseks võimalust ka eestkostja loal," seisab eelnõus.

Kui eelnõu seaduseks saab, tuleb solaariumipidajail ja tätoveerijail nõuda kliendilt dokumenti ja ilma selleta tema teenindamisest keelduda. Järelevalvet nende teenuste üle peab hakkama tegema terviseamet.