Tallinna linnal on nii bussid kui ka raha, aga bussijuhte, keda sõidukite rooli palgata, pole kusagilt võtta.

"Me võtaks päevapealt umbes 50 bussijuhti tööle," ütleb Tallinna abilinnapea Andrei Novikov (KE). "Ühistranspordi arendusplaanid, mis olid paigas juba aasta alguses, nihkuvad ainult sellepärast edasi. Otsime bussijuhte aktiivselt."

Seda et raha on, tõestab ka see, et järgmisest aastast nooreneb Tallinna bussipargi veeremi keskmine vanus - linnal on käimas uute gaasibusside ostuks hange, mis praegu on küll vaidlustatud. Kui aga uued bussid liinile jõuavad, keeraks sohvrid uhkelt juba uute busside rooli. Ainult et pole, keda tööle võtta.

Pealinna linnatranspordi sohvrid teenivad põhitasuna 1250-1300 eurot brutotasu kuus, sõltuvalt sellest, kas sõidetakse lühikese või lõõtsaga bussiga. Kui tuleb lisatunde, on ka teenistus suurem. Novikov ütleb, et see on pisut kõrgem tasu kui naabervaldades, lisaks on käimas palgaläbirääkimised ja vähemalt viieprotsendiline palgatõus on tulemas igal juhul, ent ka see ei päästa.

"Kui me ka piltlikult öeldes tõstaksime nende palga taevasse, siis naabervalla bussipark jookseb küll mõneks ajaks tühjaks, aga siis tõstavad omakorda nemad palka ja bussijuhid jooksevad tagasi. Probleem on selles, et bussijuhtide arv meie riigis on muutumatu," ütleb Novikov. "Tuleb leida uusi võimalusi, see on praegu kõige suurem probleem, mis meil on."

Muude võimalustena on Tallinn teinud ettepaneku langetada bussijuhiks lubamise miinimumvanust, et järelkasv tuleks kiiremini. See ei annaks küll kohest tulemust, kuid looks tulevikuperspektiivi.

Probleem üksnes süveneb - Tallinna ühistranspordi roolikeerajate keskmine vanus on üle 50, mis tähendab, et igal aastal on ka pensionile minejaid. Mõne aasta pärast on olukord praegusest veelgi kriitilisem. Osalt suudavad trollijuhid praegu asendada puuduvaid bussijuhte, kuid püsivalt see probleemi ei lahenda.

"Kõik juhid teevad ületunde, tänu sellele töötab liinivõrk praegu, kuid on viimase piirini viidud" ütleb Novikov.

Viis liini ootel

Novikov ütleb, et Tallinn plaanis sel aastal avada viis uut bussiliini või pikendada olemasolevaid, et parandada pealinlaste ühistranspordi kasutamise võimalusi. Need liinid on nüüd ootele jäänud.

"Kindlasti avame Reidi tee valmimisel liini, mis ühendab Lasnamäge ja Põhja-Tallinnat. Kindlasti tihendame näiteks number 39 liini (Veerenni - Liikuri). Nähtavasti saame alles järgmisel aastal avada Väike-Õismäe-Mustamäe-Ülemiste liini number 64 - oleme selleks valmis ja buss seisab, aga pole inimest, keda rooli panna," loetleb Novikov.

Lisaks on plaan pikendada bussiliini number 37 (Keskuse - Zoo) Mustamäe seisuplatsini.

Samuti oli Tallinnal plaan tihendada mitme bussi graafikuid, kus intervall on praegu 20 või 30 minutit, sest tihenev elanikkond vajab sagedamaid busse, ent liini tihendamine eeldab taas rohkem bussijuhte.

Tallinnas töötab kokku ubmes 1100 transpordijuhti, neist 900 keerab bussirooli. Trammi- ja trollijuhtide puudust ei ole, aga bussijuhte on püsivalt umbes 50 puudu.

Kui varem olid Tallinna bussijuhid üksnes mehed ja trammijuhid naised - miks, seda ei oska keegi öelda, ajalooliselt on niimoodi lihtsalt kujunenud -, siis viimastel aastatel on hakanud segunemine. Umbes kümnendik pealinna bussijuhtidest on nüüd naised, ka trammi juhivad juba mõned mehed.

Autoroolist vaid trammi

Kui aga Tallinna eesmärk on panna inimesi autoroolist ühistransporti ümber kolima, tasuks tihendada ja täiendada eeskätt trammivõrku. Helsingi linna autojuhtide seas tehtud uuring näitab, et esimene eelistus pärast autot on rööbastransport - tramm, rong või metroo.

Novikov usub, et sama pädeb ka Tallinna kohta. "Nii et kui tahame inimest autost välja saada, on esimene alternatiiv tramm," ütleb ta.

Miks see nii on, Novikov öelda ei oska, sest ühest punktist teise saab nii bussi kui ka trammiga sama ajaga.

"Ju see põhjus on psühholoogiline," pakub ta.