Venemaa presidendi Vladimir Putini hinnangul soovib Ukraina president Volodõmõr Zelenski siiralt olukorda Donbassis lahendada ning kui ta sellega hakkama saab, kehtestab ta end ausa poliitikuna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teisipäeval allkirjastati Venemaa, Ukraina ja OSCE vahel niinimetatud Steinmeieri valem, mis näeb ette eristaatuse andmist separatistlikele Ida-Ukrainale aladele ning vabade, Ukraina seadustest lähtuvate valimiste läbiviimist piirkonnas.

Saksa presidendi järgi nime saanud dokument seab ühtlasi eeltingimuseks, et väed peavad piirkonnast lahkuma ning kontroll piiril peab minema Ukrainale.

Leidub küllalt kriitikuid, kelle hinnangul on see lepe kasulik eelkõige separatistidele.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse tegevjuht Dmitri Teperik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et suurim probleem Ukrainas seoses nn Steinmeieri valemiga on teadmatus - inimestel ei ole ühist arusaama, kas eristaatusega Ida-Ukraina oleks riigile kasulik või mitte, mida võidaks sellest Venemaa, mida teised riigid.

Opositsioon ja aktiivne kodanikuühiskond räägib seejuures sõjalisest alistumisest, samas on väga palju neid, kes on sõjast väsinud ja tahavad näha lahendust.

"Ootused on väga suured. Samas Zelenski meeskonnal puudub poliitiline kogemuses, veel vähem välispoliitilisest ekspertiisist. Ja iga riik sellest nn Normandia nelikust - Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa - nagunii seisavad seal selleks, et kaitsta oma huvisid," rääkis Teperik.

Venemaal on Ukraina rahva lõhenemisest kõige rohkem võita. Valimiste korraldamine on vaid üks erimeelsusi tekitavatest küsimustest. Lisaks tuleb mõelda, mis saab sõjast räsitud Donbassi sotsiaalmajanduslikust olukorrast.

"Kes nüüd selle - rahvakeeli - kõik kinni maksab? Selge on see, et rahvale on see suur koormus. Vaevalt Venemaa tahaks seda kinni maksta. Ma ei loe ka Lääne signaalidest välja, et Saksamaa või Prantsusmaa või USA tahaksid panustada Donbassi ülesehitamisse," kommenteeris Teperik.

Oluline teema on ka piirkonna Kremli-meelsus. Venemaa säilitaks Teperiku sõnul seal oma mõju ka pärast võimaliku eristaatuse kehtestamist.

"See meelsus ei muutu nii kiiresti. See võtab neli-viis aastat selleks, et tegeleda taasühinemise küsimustega, tutvustada, miks on hea olla koos teiste Ukraina oblastitega, mis on Ukraina valikud seoses eurointegratsiooniga jne," selgitas Teperik.

Ka piirkonna võimuesindajad oleksid pärast valimisi jätkuvalt Kremli-meelsed ja nendega kokkulepete saavutamine järjekordne võimalus ühiskonda lõhestada.