Boliivia linnades puhkesid rahutused seoses kaosega valimistulemustes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Evo Morales püüab Boliivia presidendivalimistel neljandat ametiaega.
President Evo Morales püüab Boliivia presidendivalimistel neljandat ametiaega. Autor/allikas: AP/Scanpix

Boliivia linnades puhkesid esmaspäeva hilisõhtul vägivaldsed rahutused pärast seda, kui opositsiooni kandidaat tõrjus tulemused, mis näitasid ametisoleva riigipea Evo Moralese võitu presidendivalimiste avavoorus.

Moralese ja ekspresident Carlos Mesa toetajate vahel puhkesid kokkupõrked pealinnas La Pazis, riigi lõunaosas Sucres süütas vihane rahvahulk aga kohaliku valimiskomisjoni peakorteri.

Kaevanduslinnas Potosi kähmlesid meeleavaldajad politseiga ning ründasid kohaliku valimiskomisjoni ja omavalitsuse kontoreid.

Oruros ajas märulipolitsei laiali valimiskomisjonile tormijooksu teinud jõugu. Konfliktidest teatati ka Tarija, Cochabamba ja Cobija linnas.

Pühapäeva hilisõhtul avaldatud osaliste tulemuste järgi ei saavutanud Morales ega Mesa otsevõiduks vajalikku ülekaalu.

Häälte kokkulugemine jäi ööl vastu esmaspäeva kahtlastel asjaoludel pidama 84 protsendi juurde.

Valimiskohus teatas esmaspäeva õhtul, et loobub arvutipõhisest häältelugemisest ja asub täieliku valimistulemuse saamiseks valimissedeleid käsitsi kokku lugema. See otsus suurendas veelgi opositsiooni hirme pettuse ees.

"Me ei tunnista neid tulemusi, mis on osa häbiväärsest lauspettusest ja toovad Boliivia ühiskonda asjatut pinget," ütles Mesa.

Mesa, kes oli president aastatel 2001-2005, süüdistas Moralest kokkumängus kõrgema valimiskomisjoniga (TSE), et see mõjutaks tulemusi ja hoiaks ära teise vooru.

USA Ladina-Ameerika tippdiplomaat Michael Kozak ütles, et TSE õõnestab häälte kokkulugemise viivitamisega Boliivia demokraatiat ja valimiste usaldusväärsust.

"Ärgitame TSE-d otsekohe taastama häältelugemise protsessi usutavust," ütles Kozak Twitteris.

Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) vaatlusmissioon väljendas valimistulemuste äkilise muutumise pärast sügavat muret ja teatas, et esialgsed tulemused viitasid selgelt teise vooru vajalikkusele.

Pühapäevaste esialgsete tulemuste järgi oli Moralesil 45 protsenti ja Mesal 38 protsenti häältest. Esmaspäeva hilisõhtul avaldati aga uued tulemused, mille järgi oli Morales teel otsustava võidu poole, kui loetud oli 95 protsenti häältest.

Valimisõigus on 7,3 miljonil boliivlasel, kes valivad viieks aastaks ametisse nii presidendi kui ka asepresidendi.

Morales püüab Boliivia presidendivalimistel neljandat ametiaega

Kahaneva populaarsusega Morales on püüdnud valimiskampaania ajal veenda valijaid selles, et tema valitsus ei ole korrumpeerunud ja autoritaarne.

Järgmisel nädalal 60. aasta vanuseks saav Morales on Boliivia ajaloo kauaaegseim president, kuid teda süüdistatakse üha enam korruptsioonis ja paljud valijad on pahased tema keeldumise pärast riigitüüri juurest lahkuda. 

"Võim on asendanud kogu elanikkonnale suunatud poliitikad sellistega, mis teenivad vaid mõne sektori huve," ütles poliitikakommentaator María Teresa Zegada AFP-le. 

"Opositsiooniliidreid kiusatakse taga ja kõik see on tekitanud kodanikes rahulolematust ja tekitanud mulje, et demokraatia on ohus," sõnas ta. 

Mesa ei kuulu ühessegi erakonda, kuid teda toetab üks vasaktsentristlik väikepartei. Endisele riigipeale on avaldanud toetust ka teiste väikeparteide ühendus. 

Ajaloolane ja endine ajakirjanik, kes oli Boliivia president 2003.-2005. aastani, on olnud pikka aega Moralese terav kriitik. 

Morales korraldas 2016. aasta veebruaris referendumi põhiseadusmuudatuse üle, mis oleks kõrvaldanud põhiseadusest presidendi ametiajapiirangu. 

Kuigi Moralese kava sai rahvahääletusel lüüa, lükkas valitsus referendumitulemuse tagasi ja presidendi liitlastega mehitatud põhiseaduskohus andis talle õiguse 20. oktoobri valimistel osaleda.

2009. aastast pärinev Boliivia põhiseadus, mis Moralese enda äranägemise järgi koostati, piirab presidendi võimuperioodi kahe järjestikuse ametiajaga. 

Morales on oma saavutustena esile tõstnud riigis aastakümne kestnud majanduslikku stabiilsust ja tuntavat tööstuslikku arengut ning kuulutanud, et on andnud väärikuse Boliivia põlisrahvale, mille arvukus on suurim Ladina-Ameerikas. 

Sel aastal on presidenti tabanud karm kriitika augustis ja septembris riigi metsi ja rohealasid laastanud põlengute tõttu, mille ulatuse tingisid aktivistide sõnul Moralese poliitikad.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: