Riik ei tea, kus asuvad autonoomse elektrivarustusega tanklad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Circle K

Eestis on praegu vähemalt kümme autonoomse elektrivarustusega tanklat, kust saab kütust ka ulatusliku elektrikatkestuse korral. Ametlikult on riigile teatanud taoliste tanklate asukohad vaid Circle K, kuid mullu kehtestatud määrus näeb ette, et 2021. aasta lõpuks peab kaheksal suuremal tanklaketil olema igaühel üle riigi kolm taolist tanklat. Senikaua pole ettevõtetel kohustust asupaika teatavaks teha.

Eestis hakati konkreetsemalt teemaga tegelema mullu, kui kaheksa suurimat tanklaketti said riigilt määrusega nõuded, kuidas tagada ulatusliku elektrikatkestuse ajal kütusega varustamine. Vedelkütusega varustamine kuulub nimelt elutähtsate teenuste hulka ning seetõttu on ka suuremad kütusemüüjad elutähtsa teenuse osutajad ehk ETO-d.

Määrus nimega "Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel" hakkas kehtima mullu juulist ja selle järgi tekib autonoomse elektrivarustusega tanklate (kus toimivad ka makse ja kütusetarne lahendused) nõue suurematel tanklakettidel 2022. aasta alguseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kriisireguleerimise projektijuht Jako Reinaste selgitas, et määruse järgi on ETO-d tanklaketid, kellel on enam kui kümme tanklat vähemalt kolmes maakonnas.

Selliseid tanklakette on Eestis praegu kaheksa: Circle K Eesti, Neste Eesti AS, AS Olerex, Alexela Oil AS, Jetoil AS, AS Krooning, Sevenoil EST OÜ (firmale kuuluvad Premium-7 tanklad) ja AS Tartu Terminal. Kõik peaksid 2022. aasta alguseks omama vähemat kolme autonoomset tanklat, millest üks peab asuma Harjumaal (k.a. Tallinn).

Reinaste sõnul on üsna pikk tähtaeg – 2021. aasta lõpp, 2022. aasta algus – kompromiss ettevõtjatega, et anda neile aega investeeringute tegemiseks. Riik autonoomsete tanklate rajamist ei toeta. Kui ettevõte saab taolise tankla valmis, teavitab ta sellest ministeeriumi ning peab määruse järgi teavitama sellest ka oma kodulehel.

Kuivõrd tähtaeg on veel kaugel, siis pole enamik tanklakettidest tänaseks MKM-ile teatanud, kas ja kus taolised tanklad on juba olemas või kuhu on need plaanis rajada.

Ainuke erand on Circle K, kellel on, nagu määrus nõuab, vastav info üleval ka oma kodulehel.

Autonoomse generaatoritega Circle K teenindusjaamad asuvad Harju maakonnas Jüris Tallinna ringtee ääres, Järva maakonnas Märjandi külas (Aravete teenindusjaam), Tartu maakonnas Vahi alevikus (Kvissentali teenindusjaam). Planeerimisel on autonoomne jaam Tallinna Katusepapi tänavale.

Circle K kodulehel märgitakse, et määruse järgi on neil kohustus tagada katkematu tankimise võimalus lepingulistele äriklientidele ja elutähtsa teenuse osutajatele. "Vaid lepingu ja ettevõtte maksekaartide olemasolul saame teid hädaolukorras teenindada," seisab elutähtsa teenuse osutamise teates.

Reinaste sõnul on MKM-ile mitteametlikult teada, et lisaks Circle K kolmele tanklale on Eestis veel vähemalt 11 autonoomse elektrivarustusega ehk generaatoriga tanklat. Taolised tanklad on MKM-i andmetel olemas Olerexil, Alexelal ja Sevenoilil. "Lisaks on umbes 30 tanklal generaatori paigaldamise võimekus – pistik on olemas, et ühendada," märkis Reinaste.

AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson ütles ERR-ile, et lähema kolme aasta jooksul on plaanis rajada varutoitelahendus Laagri, Jõhvi ja Tartu Lõunakeskuse tanklas. Tööd on kavas valmis saada 1. jaanuariks 2022 ehk täpselt riigi seatud tähtajaks.

Elektrigeneraatoriga on Alexelal praegu varustatud kolm tanklat.

"Elektrikatkestuste puhul on meil lepinguliste partneritega tagatud Tallinnas kahes ja Tartus ühes tanklas elektrigeneraatoriga varustatus. Kokkuleppe kohaselt, kui tankla on elektrita jäänud teatud arv tunde, paigaldab partner generaatori ja töö jätkub tavapärastes tingimustes," ütles Adamson.

Olerexi arendusjuht Tarmo Siimsaare sõnul on kõikides uuemates Olerexi teenindusjaamades loodud võimalus tankla töötamiseks elektrigeneraatori toitel. Alalised elektrigeneraatorid asuvad Jõelähtme ning Pärnus Laki tänava Olerexi teenindusjaamas.

"Kolmas alalise elektrigeneraatoriga varustatud teenindusjaam saab suure tõenäosusega asuma Tartus," ütles Siimsaare.

AS Tartu Terminalist öeldi ERR-ile, et praegu neil ühtki autonoomse elektrivarustusega tanklat ei ole, kuid need on kavas riigi seatud tähtajaks rajada.

Praegune olukord Eestis on mõnevõrra parem kui 2017. aastal, mil vaid kolm tanklat olid varustatud elektrigeneraatoriga ja tosinal tanklal oli väljaehitatud generaatoriga ühendamise võimalus ehk olemas vastav pistik.

Riik ei toeta

Reinaste sõnul toimub autonoomsete tanklade rajamine ettevõtete oma vahenditest.

"Määruse nõuded peegeldavatki kompromissi – majandusliku mõistlikkuse ja vajaduse vahel. Toetusi ei ole ette nähtud. Ettevõtetel on võimalus 24 tundi seitsmel päeval nädalas toimivat teenust müüa oma lepingupartneritele ja sealt investeeringuid tagasi teenida. Muidugi ei ole puhtalt majanduslikus mõttes kütuseettevõtetele autonoomsete tanklate rajamine kasumlik ettevõtmine," rääkis Reinaste.

Ettevõtetele on asukoha kohta vaid üks nõue: üks kolmest tanklast peab tulema Tallinna või Harjumaale. "Läbi riskianalüüside kooskõlastamise on ministeeriumil võimalus hinnata olukorda, kuhu ettevõtted soovivad selliseid tanklaid rajada. Ettevõtted valivad need kohad välja, lähtudes klientidest, käibest, logistikast, mahutitest ja et generaatorile oleks võimalik eraldi hoone ehitada," ütles Reinaste.

Kuhu tanklaketid kavatsevad autonoomseid tanklaid rajada, on MKM-ile osalt teada, kuid kuivõrd määruses esitatud tähtaeg on veel üsna kaugel, siis pole ettevõtted veel kogu infot edastanud.

Reinaste sõnul peaksid ka tarbijad ise tanklakettidele teadma andma, kus nende arvates võiksid kriisiolukorras toimivad tanklad asuda. Eelkõige võiksid seda teha ettevõtted, kel on oma teenuse tagamiseks vaja niinimetatud 24/7 teenust.

Sama märkisid ERR-ile ka nii Alexela kui Olerexi esindaja. Tarmo Siimsaare sõnul oleks hea, kui ettevõtted ja asutused ennetaksid võimalikke kriisiolukordi ja oleksid aktiivsemad lahenduste otsimisel tehes koostööd ka kütusemüüjatega. 

Samamoodi peaksid kohalikud omavalitsused konsulteerima oma territooriumil teenust pakkuvate tanklakettidega, et mida peaks tegema, et tagada kriisi korral vajalik suutlikkus.

"Samuti on tanklate omanikud sellisest lähenemisest väga huvitatud, et aru saada, mida neilt oodatakse ja kuhu nt selline autonoomne tankla järgmiseks teha," märkis Reinaste.

Lõuna-Eesti torm protsessi ei kiirenda

Kuigi selle nädala alguses Lõuna-Eestis möllanud torm põhjustas tõsise elektrikriisi, ei ole Reinaste sõnul kavas tanklakettidele ette antud tähtaegu nihutada.

"Täna sellist otsust tehtud pole. Kindlasti teevad tanklate omanikud viimasest tormist omad järeldused, sest keegi ei taha oma head renomeed kaotada läbi selle, et teenus katkeb vajalikul hetkel," märkis ta.

Kummalisel kombel on just tänavu siseministeerium viimas läbi täpse lt sama stsenaariumiga õppusi, nagu juhtus Võrus ja mujal Lõuna-Eestis.

"Mängime läbi olukorrad, kui toimub suuremas ulatuses elektrikatkestus ja vaatleme, kuidas side, kütuse valdkond, toidu valdkond ja ravimite valdkond suudab teenust edasi pakkuda. Näiteks kütuse valdkond mängiti läbi eile (teisipäeval – toim.) – ja oli kohe tunda, et Võru näitel on kõvasti õpitud ja aru saadud võime lünkadest," rääkis Reinaste.

Kel huvi tutvuda kütuse toimepidevuse määrusega, saab seda teha SIIN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: