"Loodav teavitussüsteem seisneb selles, et kui kusagil ilmneb oht inimestele ja nende varale, siis on võimalik inimestele saata telefonile SMS," ütles ERR-ile RIKS- raadioside osakonna juhataja Margus Rohtla.

Süsteemi väljatöötamisel sai Rohtla sõnul kaalutud erinevaid võimalusi, sealhulgas teha seda mobiiliäppide kaudu võid kärjeinfona. "Valisime välja SMS-i, kuna see on kõige töökindlam ja lollikindlam ning ka vanemate mobiiltelefoni vahendusel saavad inimesed sõnumi kätte," lausus Rohtla.

Rohtla kirjelduse kohaselt oleks kärjeinfo kasutamisel probleemiks, et vanemad telefonid ei pruugi seda vastu võtta, samuti ka uuemad. "Kärjeinfo puhul peab telefonis selle teenuse aktiveerima ja mõningates uutes telefonides seda võimalust ei ole," lausus Rohtla.

Rohtla sõnul on RIKS mõelnud ka sellele, et välismaal viibivad Eesti inimesed saaksid võimaliku ohu kohta SMS-i, kui seal riigis peaks olema midagi ohtlikku toimunud.

Süsteem peaks toimima hakkama hiljemalt 2022. aasta suvel nagu näeb ette Euroopa Liidu sideseadus. "Loodame, et Eestis õnnestub see varem," sõnas Rohtla.

Ohuteavituse tehnilise lahenduse korraldamiseks kuulutab RIKS välja riigihanke, haldama hakkab seda RIKS koos häirekeskusega.

Oma roll on ka riiklikul ilmateenistusel

Oma osa teavitusel on ka riigi ilmateenistusel. Sünoptik Taimi Paljak ütles ERR-ile, et 26-27. oktoobril liikus kaks väga aktiivset madalrõhkkonda üle Läänemere.

"Viimane neist suundus otse üle Eesti, samal ajal järjest ägenedes. Täpne prognoostrajektoor sellises olukorras on väga oluline ja kõrvalekalle vaid umbes 50 kilomeetri ulatuses tähendab tuulevälja olulist muutust. Seetõttu esmalt, kuni 24 tundi ette, väljastatud hoiatused piirdusid tuule kiirusega 20 meetrit sekundis," selgitas Paljak. "Olukord oli pingeline ja tegime kõik endast oleneva võimalikult adekvaatse info edastamiseks, paraku atmosfäär käitus jõulisemalt."