Eesti Panga juht: majanduses on näha kasvu aeglustumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Panga president Madis Müller.
Eesti Panga president Madis Müller. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti Panga president Madis Müller tunnistas, et sarnaselt Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnanguga näeb ka keskpank Eesti majanduse aeglustumist.

"Nii nagu IMF näeme ka meie Eesti Pangas, et majandus on hoogu maha võtmas - töökohti vahetatakse vähem ja ka ettevõtted enam nii palju ei kurda tööjõupuuduse üle," rääkis Müller esmaspäeval peetud pressikonverentsil, kus tehti kokkuvõte IMF-i seiremeeskonna visiidist.

Mülleri sõnul peaks majanduskasvu tempo pidurdumine tooma kaasa ka hinnatõusu aeglustumise.

Samas rõhutas Eesti Panga juht valitsuse eelarvepoliitikat kommenteerides, et ei vasta tõele nagu soovitakse keskpank alati kulutusi piirata. Valitsuse eelarvepoliitika peaks olema selline, et majandusolukorra halvenedes oleks tagasilöökide mõju inimestele võimalikult pehme, rääkis Müller.

Eesti Panga presidendi sõnul on valitsuse eelarvepoliitika olnud liiga lõtv juba viimased viis aastat.

Müller rõhutas üle ka Eesti Panga juba varasemalt väljendatud seisukoha, et keskpanga hinnangul on viga muuta pensionireformi käigus teise sambaga ühinemine vabatahtlikuks. "See vähendab pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, mis on eriti oluline vananeva rahvastiku korral," rääkis Müller. Tema sõnul puudutab reform 700 000 inimese säästusid, mida on kogutud just pensioni silmas pidades. Samuti ei puuduta võimalikud muutused ainult praegu pensioni teise sambasse raha koguvate inimeste tulevikku, vaid ka tulevaste säästjate tegevust.

"Näeme juba täna, et teise sambasse säästjatel on rohkem vara kui samade parameetritega inimestel, kes teise sambasse ei panusta," tõdes ta ja lisas, et riik peaks julgustama inimesi rohkem säästma.

Koos Mülleri ja IMF-i missiooni juhi Cheikh Anta Gueyega pressikonverentsil osalenud rahandusminister Martin Helme avaldas heameelt, et IMF-i hinnang langes tema sõnul suures osas kokku valitsuse hinnanguga.
Helme sõnul on ta nõus, et jooksvate kulude katmiseks ei ole mõtet eelarvet miinusesse lasta ning ka sellega, et valitsusel on fiskaalset ruumi investeerida taristusse ja seda ka laenu arvelt. "Need on sisukohad, kus väljast tulnud vaade annab meile julgust jätkata valitsuse poliitikat," rääkis Helme.

Rahandusminister ütles, et nõustub osade IMF-i hinnangutega Eesti pensionisüsteemile, kuid pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise osas jääb eriarvamusele, kuna selleks sai koalitsioon valimistel mandaadi. "Kinnitasin ka IMF-ile, et kuulame väga tähelepanelikult nende soovitusi, kuidas maandada riskid, kuna see puudutab väga paljusid inimesi, aga meil puuduub poliitiline võimalus taganeda vabatahtlikkusest reformi sees," rääkis rahandusminister Helme.

Vastates pressikonverentsil TV3 küsimusele, kas IMF-i hinnangul oleks mõtekas ehitada suured maanteed neljarajaliseks ning selleks kasutada ka laenuraha või avaliku ja erasektori koostööd (PPP), vastas Gueye, et see oleneb sellest, kas investeering on õigesti valitud ehk kas see aitab tootlikkust kasvatada. PPP rakendamine vajab riigilt teatavat raamistikku ja võimekust - eksperte, kes suudaks pakkujatega läbi rääkida. "Ütlesime ministrile, et oleme valmis abi pakkuma selles osas," märkis Gueye.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: