Müller: teise samba kaotamine tekitaks surve riiklikku pensioni suurendada ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Teise pensionisamba kaotamine tooks paarikümne aasta pärast tõenäoliselt kaasa suure surve suurendada riiklikke pensione, sest paljud inimesed jäävad oma sissetulekuga hätta, rääkis Eesti Panga asepresident Madis Müller "Terevisioonis".

Müller ütles, et kogumispensioni mõte on panna inimesed ka ise oma pensioni eest hoolitsema. Riiklik pensionisammas ehk esimene sammas tagab riigi poolt mingisuguse pensioni, aga kuna demograafiline olukord on selline, et pensionäre on töötajate kohta üha rohkem, on riigil järjest raskem tagada piisavaid pensione.

Teise sambasse kogumist päris vabatahtlikuks muuta ei ole Mülleri hinnangul hea mõte.

"Kui igaüks peaks ise oma pensioniks midagi säästma ja kõrvale panema, see tähendaks, et suur osa inimestest ei teeks seda ja ei hoolitseks ise oma pensioni eest," tõdes ta ja märkis, et ka teiste riikide kogemuse põhjal on alati päris palju neid, kes pensioniks ei säästa.

Müller rõhutas, et ta ei tea, mida täpselt koalitsioonikõnelustel lahendusena nähakse.

"Kui teeksime kogumispensioni vabatahtlikuks selliseks kujul, selle tegelikult ära kaotaksime, siis minu meelest see on võrreldav olukorraga, et meie pensionisüsteem on nagu kolme jalaga taburet, kus üks jalg logiseb. Kui lööme jala alt ära, peame mõtlema, kas paneme midagi asemele või kuidas see taburet püsti püsib," lausus ta.

Eesti Panga asepresidendi sõnul tuleneb pikem ja põhimõttelisem probleem teise samba kaotamise puhul sellest, et kui on palju inimesi, kes ise piisavalt oma pensioniks ei valmistu, siis tõenäoliselt muutub paarikümne aasta pärast surve suurendada riiklikke pensione väga suureks, kuna on palju inimesi, kes on oma sissetulekuga hädas.

"See muutub riigile väga koormavaks kas maksukoormuse tõstmise näol või tuleb pensioniiga väga palju suurendada, et süsteem oleks jätkusuutlik," selgitas ta.

Omaette probleemina tõi Müller välja selle, kui anda inimestele võimalus kogutud pensioniraha, mida on kokku neli miljardit eurot, kohe kasutusse võtta. Eesti majanduse mõttes on see väga suur summa, 15 protsenti majanduse kogumahust.

"Kui võimaldada inimestel see kohe tarbimisse võtta, siis see suurendaks meie majanduses tarbimist ja nõudlust ilmselt nii palju, et inflatsioon suureneks, hinnad läheks kallimaks. Iseasi, kas seda üldse on võimalik niisama lihtsalt teha, arvestades, et pensionisäästud on investeeritud fondide poolt pikaajalistesse projektidesse, mida ei ole võimalik niisama lihtsalt lühiajaliselt müüa," selgitas ta.

Müller lisas, et 20 aastat toiminud pensionisüsteem on muutunud loomulikuks osaks Eesti majandusest seeläbi, et pensionifondid on ka Eesti ettevõtteid olulisel määral rahastanud. Seda raha ei ole nii lihtne sealt välja tõmmata, tekib ka küsimus, kust tuleb uus raha tulevikus Eesti ettevõtete finantseerimiseks, mis seda komponenti asendaks.

Keskpanga asejuhi sõnul ei arva ta, et teise sambaga oleks kõik olnud suurepärane ja tuleks mõelda, kuidas seda parandada saaks. Väga palju on juba tehtud, et tulevikus paremini läheks, kuid Mülleri hinnangul tuleks paindlikumaks muuta ka väljamaksete pool - näha ette rohkem eri variante, mis võimaldaksid kogutu eest tulevikus rohkem pensioni juurde saada.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: