Ajalehe Financial Times teatel on USA valmis taganema septembri alguses kehtima hakanud tollitariifidest, mis pandi peale Hiinast saabuvatele riietele ja koduelektroonikale. Nendest tariifidest loobumine on väidetavalt tingimuseks, et Hiina oleks nõus liikuma edasi kõnelustega kaubandussõja lõpetamiseks.

Samas tahab USA, et Hiina parandaks intellektuaalomandi kaitset ning leevendaks USA põllumajandustoodangule seatud piiranguid.

ERRi korrespondent Maria-Ann Rohemäe sõnul on USA ametnikud juba kinnitanud, et leppele ollakse lähedal ning niinimetatud esimese faasi leping on varsti sõlmimisel, kahe riigi presidendid allkirjastavad selle USA-s.

Teise faasi kaubandusleppe sõlmimine on aga märksa keerulisem, sest sellega peaks lahendama ka intellektuaalse omandi varguse ja Hiina riigi toetused oma ettevõtjatele. USA hirm on, et isegi kui leping sõlmitakse, leiab, Hiina ikkagi lepingus lünki, et oma halbu kaubanduspraktikaid jätkata.

Macron võtab jõuliselt sõna

Prantsusmaa president Emmanuel Macron arendab jõulist majandusdiplomaatiat Hiina suunal, et Euroopa ei jääks USA-Hiina võimalike kaubanduskokkulepete taustal kaotajaks. Seni on Euroopa ettevõtetel Hiina turul tegutsemist piiratud mitmete normide ja nõuetega.

Macron püüab esmalt jõuda kokkuleppele kaitstud geograafilise päritolu kaupade ekspordi osas, nagu näiteks konjak ja Parma juust. Mitmele sellisele kaubale on Euroopa-USA kaubandussõjas kehtestatud sanktsioonid.

Suurejoonelise majandusnäituse avamisüritusel sättis Hiina aukohale just Prantsusmaa presidendi. Kuigi näitusel on esindatud 155 riiki, on sellel juures propaganda maik.

Hiina president Xi Jinping ütles üritusel, et Hiina pakub avasüli rohkem turgu, võimalusi investeeringuteks ja kasvuks eri riikidele, et koos saavutataks edasiminek.

Kuigi Euroopa Liidu ekspordist Hiinasse moodustab pool kaubavoog Saksamaalt ning Saksa eksport sinna on neli korda suurem kui Prantsusmaal, püüab Macron näidata, et kaubandusdiplomaatias on jäme ots just tema käes. Angela Merkeli poliitiline positsioon on tuhmunud ning uus Euroopa Komisjon alles kogub hoogu.

Samas on Macron kasutanud oma positsiooni, et viibutada kriitiliselt näppu nende suunas, kes Hiinaga liiga sooje suhteid on sättimas, eeskätt seoses transiidiinvesteeringutega. Jutt käib Ungarist, Kreekast ja Itaaliast. See olevat märk naiivsusest ja Euroopa erimeelsuste ärakasutamisest. Euroopa koordieerimatus Hiina suunal peab kaduma.

Macron soovib, et investeeringud oleks tasakaalus mõlemal suunal ja mõlema poole huvides. Hiina andvat nüüd selleks võimaluse.

"Palju on viimastel aastatel tehtud välisinvesteeringute niinimetatud negatiivsete nimekirja ümbervaatamisel, reformiprogrammiga finantssektoris ja sellega, et paljudes sektorites on kaotatud kohustus luua ühisettevõte kohalike ettevõtetega. Ka on võimaldatud olulisi tariifialandusi. Kutsume üles meetmete laiendamiseks ja süvendamiseks," rääkis Macron.

Prantsusmaaga sarnaselt arendab omamoodi gurmeediplomaatiat ka Eesti, maaeluministriga koos püütakse hiinlastele tutvustada Eesti jooke, õli ja isegi mineraalvett. Sealjuures on oluline, et suudetakse kaitsta geograafilisi brände. Prantsusmaal on neid hulganisti, kuigi Eestil tuleb need alles luua.