Luik: Meri konverents eeldab esinejailt intellektuaalset iseseisvust
Reedel algas Lennart Meri konverents, kus otsitakse uusi võimalusi pärast dramaatiliste ja ettenägematute sündmuste aastat, mil Brexiti toetamine ja Trumpi valimine USA presidendiks on toonud kaasa ebakindlust ja teadmatust. Konverentsi tänavune teema on "Pimedaim enne koitu? Sõda usalduse pärast ja kuidas seda võita".
Konverentsi peakorraldaja Riina Kaljuranna sõnul ei ole teemapüstitus negatiivne vaade tulevikule, vaid see viitab, et Brexiti järgne aeg ja USA presidendi Donald Trumpi ametisse saamise järel on tajuda siiski positiivsemat tooni, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tekkis küsimus, kas see on kõige halvem olukord või saab veel hullemaks minna. Pigem on aeg näidanud, et asjad on ikkagi hakanud paremuse poole minema, koidabki juba, sest Hollandi valimised läksid paremini kui me lootsime ja Prantsusmaa valimised läksid meile väga soodsas suunas. Ma arvan, et see ongi see, et me arutame seda, mis meist edasi saab," selgitas Kaljurand.
Konverentsil räägitakse ka sellest, kuidas on pimeduse ja koiduga Venemaal, kus Levada keskuse värskeima uuringu kohaselt on president Vladimir Putini toetus aasta enne presidendivalimisi tõusnud väga kõrgele ehk 61 protsendini. 25 protsenti inimestest sooviks näha selles ametis kedagi teist.
"Administratsioon pani ambitsioonika eesmärgi, saavutada 70-protsendine osalemisaktiivsus ja panna 70 protsenti presidendi poolt hääletama. Tundub, et see ei ole kerge ülesanne ja selleks rakendatakse meetmeid, mis tekitavad inimestes vastumeelsust. Tõsiseid vastaseid talle ka ei ole," selgitas Levada keskuse uuringujuht, sotsioloog Aleksei Levinson.
Seega võivad Levada keskuse uuringujuhi sõnul aasta pärast toimuvad presidendivalimised tekitada ärevust Venemaal ja sel on mõju ka riigist välja.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Jüri Luige sõnul on konverentsil esindatud ka vastaspool ehk inimesed, kes võiks kõnealustel teemadel selgitada näiteks, mis on USA presidendi Donald Trumpi mõttekaaslaste argumendid.
"Päris Trumpi meeskonnast inimesi ei ole. Ja küsimus pole mitte selles, et me neid siia ei oleks tahtnud, vaid neid on väga raske siia saada. Paljud neist ei käi lihtsalt konverentsidel, nad ei ole selle maailma esindajad, kes käiksid ühel ja teisel konverentsil. Tegu on inimestega, kes on praegu kinni Washingtonis, kus on praegu väga pinevad ajad," rääkis Luik.
"Küll aga on siin mitmeid vabariiklasi, kes on olnud kõrgel positsioonil George W. Bushi administratsioonis, näiteks Stephen Biegun, praegune Fordi firma asepresident, kes kindlasti kirjeldab vabariiklaste üldist suhtumist poliitilisse olukorda USA-s, kuigi ma eeldan, et ka tema ei ole päris otseselt Trumpiga seotud," lisas Luik.
Tema sõnul on püütud konverentsile tuua võimalikult palju erineva spektri esindajaid. "Tegelikult tihtipeale on ju Venemaalt rahvusvahelistel konverentsidel teatud kindlad nimed - paljud neist on ka praegu siin - , aga me oleme proovinud leida ka spektri mujalt osadest inimesi, kes on võib-olla rohkem tsentristlikel positsioonidel," selgitas Luik.
"Otseseid putiniste me pole kunagi kutsunud. Nad ei käi praegu palju konverentsidel enam ja teiseks, kui inimene tuleb konverentsile, siis me eeldame teatavat intellektuaalset iseseisvust, sest see on selle konverentsi ainus mõte. Kui asi läheb ametlikuks positsioonide vahetamiseks, siis kaob selle konverentsi mõte üldse ära," ütles ta.
Luik usub, et konverentsilt saadavaid ideid saab ära kasutada.
"Üldiselt on ju nii, et tänapäeval, eriti mis puudutab läänemaailma, on ressursse rohkem kui häid ideid. Tegelikult on olemas ressursse, vahendeid, mida on võimalik investeerida. Kui vaatame kas või arvukaid kriise üle maailma on, siis küsimus pole selles, et pole olemas sõjalist jõudu või finantse, lihtsalt tihtipeale on vaja mõelda tavalistest raamidest väljas ja on täiesti võimalik, et keegi inimene, kes on otsustaja, istub siin saalis, kuuleb siin mingeid huvitavaid uusi lahendusi ja kasutab neid oma edasises töös," arutles ta.
Lennart Meri konverentsi avapaneelis esinesid Eesti president Kersti Kaljulaid, Euroopa Liidu kõrge esindaja Federica Mogherini ja endine Itaalia peaminister Enrico Letta.
Toimetaja: Merili Nael