Tallinna Linnahalli juhatuse liikmeks nimetati Kaia Jäppinen ({{commentsTotal}})

Kaia Jäppinen
Kaia Jäppinen Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna Linnahalli ASi nõukogu otsustas tänasel koosolekul nimetada linnahalli juhatuse liikmeks kunagise kauaaegse Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni.

Tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul on Kaia Jäppinenil pikaaegne juhtimiskogemus nii avalikust kui ka erasektorist. "Kaia on enam kui kümme aastat olnud linnahalli nõukogu esimees, mistõttu tunneb ta organisatsiooni, hoonet ja kavandatavaid arenguid läbi ja lõhki," nentis Aas.

Tallinna abilinnapeana on Kaia Jäppineni vastutusalaks olnud nii linnavara kui ka kultuuri valdkonnad.

"Linnahalli rekonstrueerimine kaasaegseks kontserdi- ja konverentsikeskuseks ei ole pelgalt linna ja riigi kitsas huvi, nagu seda tihti käsitletakse. Leian, et linnahalli kordategemine on palju laiema kõlapinnaga projekt, millest saab kasu terve riik mainekujunduse läbi, ärisektor majutus- ja toitlustusasutuste ning kaubandusettevõtete kaudu jpm. Eesti on väike riik, mistõttu ei saa me olla esindatud laiapõhjaliselt kogu maailmas. Küll aga saame end tutvustada maailmale, kutsudes siia külalisi teistest riikidest. Konverentsiturism on täna tõusev trend ja ma ei näe põhjust selle languseks, kuid paraku läheb see kasumlik turismivaldkond meist hetkel mööda sobiva infrastruktuuri puudumise tõttu," kommenteeris Kaia Jäppinen.

Jäppinen: mida aasta edasi seda kallimaks linnahalli rekonstrueerimine läheb

Jäppineni sõnul on linnahallist saanud ligemale 40 aasta jooksul Tallinna ja Eesti sümbol, olles üks oluline osa Tallinna avamisest merele. "Täna ei ole meil teist valikut, sest aastad on teinud ehituse konstruktiivsete osade vananemise ja lagunemises oma töö ja linnahalli kordategemist ei ole võimalik enam edasi lükata. Mida aasta edasi, seda mahukamaks ja kulukamaks see ehitus läheb," selgitas Jäppinen.

"Kui väidetakse, et linnahalli on võimalik korda teha 35-40 miljoni euroga, siis ei vasta see tõele. Selleks, et olla konverentsiturismi sektoris atraktiivne sihtpunkt, tuleb olla kaasaegne või isegi ajast ees, pakkudes uudseid tehnoloogilisi lahendusi ja positiivseid elamusi. Piltlikult öeldes ja ka otseses mõttes ei ole mõtet värvida seinu või paigaldada uut põrandat, kui katus sajab läbi," rääkis Jäppinen.

Lisaks vastvalitud Kaia Jäppinenile kuulub Tallinna Linnahalli ASi juhatuse koosseisu Tõnu Prööm. Tallinna Linnahalli ASi nõukogu liikmed on abilinnapea Mihhail Kõlvart, riigikogu liige Märt Sults, Tallinna linnavolikogu liige Rostislav Troškov ja Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: