Raudteetrassi Rail Baltic ehituse ettevalmistus käib täie hooga ({{commentsTotal}})

Raudteetrassi Rail Baltic ehituse ettevalmistus käib, kuigi reaalne töö on veel mõne aasta kaugusel, trassi lähistel hakatakse lahti kaevama killustiku, liiva, kruusa ja muu materjali maardlaid.

Hiigelprojekt, millega Eesti ühendatakse raudtee abil Euroopaga, peaks plaanide kohaselt valmis saama 2026. aastaks, sel suvel ratifitseeris riigikogu Rail Balticu projekti ja Eestit läbiva 210. kilomeetri pikkuse raudtee ehituse projekteerimishange tahetakse välja kuulutada sel aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selleks, et Rail Balticut ehitada on vaja ehitusmaterjale, näiteks liiv ja kruus ning selleks tööd juba käivad. Lahti on läinud ka uuringute buum.

Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõue peaspetsialisti Martin Nurma sõnul on sel aastal keskkonnaamet välja andnud 65 geoloogilise uuringu luba.
"Kui vaatame eelmisi aastaid, siis jääb see number 21 ja 33 vahele," märkis ta.

MKM-i Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare sõnul ongi
uuringulubade idee see, et selgitada nende materjalide kvaliteet välja, mis sealt võimalik kaevandada on.

"Ehk siis, geoloogiliste uuringute lubade arv on kasvanud kuni kolm korda võrreldes varasemaga ning suurem puurimine ja maapinna kaevamine käib just Pärnu- ja Raplamaal," ütles ta.

"On näha, et selle trassi ümbruses on väga palju uusi uuringuruume tekkinud ja ka paljudes seletuskirjades on viidatud sellele, et uuringu eesmärk ongi Rail Baltic," ütles Nurma.

Uuringute tellijateks on enamasti eraettevõtted, kes on keskendunud maavarade kaevandamisele. OÜ-l Eesti Killustik on Rail Baltcu ääres erinevas faasis töös 12 võimalikku kaevanduskohta.

Ettevõtte juhataja Andres Männart ütles, et loomulikult mõtleb ettevõtja pikas plaanis ja ka sellele, kuidas tulevikus võimalikult palju kasu lõigata.

"Kui võtta Eestit tervikuna, siis kindlasti meil piisav maavara on olemas, kuid küsimus on selles, kui kaugelt seda sinna Rail Balticu tammi vedada tuleb, mida lähemal ta on, seda soodsam. Me olemegi oma uuringuid planeerinud eeldatavasse Rail Balticu koridori, et oleks võimalikult lähedalt seda materjali saada ja mitte väga kauge maa tagant seda vedada," märkis ta.

Üldiselt kehtib rusikareegel, et liiv ja kruus peaks tulema 50 kilomeetri kauguselt, sest vastasel korral läheb materjali transport lihtsalt väga kalliks. Ideaalis võiks aga veelgi lähemalt tuua, nii nagu Männarti ettevõte on planeerinud.

"20-25 kilomeetrit paremale vasakule, see oleks meie hinnangul kõige soodsam. Nii ehitajale kui ka kõige väiksema keskkonnamõjuga ja ka teedele, mida mööda tuleb see kõik kohale vedada," ütles ta.

Põhja-Pärnumaale, endise Halinga valla territooriumile telliti viimase aasta jooskul kolm uuringuluba, et teha selgeks, kuidas on siin liiva ja kruusa varud.

Halinga valla keskkonnanõunik Rita Reppo ütles, et reeglina ikkagi on nii, et kui uuring on tehtud ja maavara vastab nendele tingimustele ja kogustele, siis ka kaevandamisloa taotlus antakse sisse," märkis ta.

"Eks selleks neid uuringuid tehakse jah, et kui sobiv materjal leitakse, siis soovitakse seda ka kaevandada," ütles Männart.

Uuringuloa väljastamisel on oluline roll just omavalitsustel. Endise Halinga valla keskkonnanõunik näitas, kuidas on seoses Rail Baltic ja kaevandamise huvi.

Taotletavad uuringuruumid Valistre, Enge ja Pööravere asuvad Põhja-Pärnumaale jääva Rail Balticu trassis umbkaudu kümnekonna kilomeetri kaugusele.

Kui nüüd on korraga töös lausa kolm uuringut, siis viimati uuriti karjääri tegemist siin 2014. aastal. Hirme karjääri osas on palju, alates sellest, et suure koormusega väljaveoteed lagunevad lihtsalt autode all ära, kuni selleni, et põhjavesi saab rikutud. Ja ka elanikel on muresid.

"Inimesed puutuvad igapeävaselt kokku müra, tolmu, vibratsiooni, lõhkamiste, kõrvalmõjudega ja me peame sellega arvestama, eriti kui hooned jäävad karjäärdele nii lähedale," ütles Reppo.

Üks asi on aga võimaliku karjääri tegemise uurimine, sellest edasi tuleb kaevandamisloa taotlemine ja siis karjäär ise. Hoopis eraldi teema on aga see, milline on üldse elanike suhtumine Rail Balticusse.

"Meelsus on siiski selline, et väga vist ei taheta ja põhilist vastuväidet, mis mina olen kuulnud, on ikakgi see, et Rail Baltic lõikab Eesti nagu pooleks. Kindlasti keskkonna teema, loomade ränne ja kõik muud probleemid on ka meie valla inimeste mure," nentis ta.

Kui Rail Balticu suhtes ollakse negatiivsed, siis on see ohukoht planeerijatele, sest ka geoloogiliste uuringute tegemisele on väga suur mõju vallal, kes saab sisuliselt uuringule panna veto.

Seepärast käisid näiteks siin Halingas rääkimas nii keskkonnaameti esindajad kui ka Rail Balticu inimesed. Ja eraldi käivad selgitusi andmas ja veenmas kaevandajad.

"Siis me oleme neile öelnud seda, et kui see objekt, raudtee on otsustatud ehitada, siis ta valmis ehitatakse ja see materjal kuskilt kohale tuuakse. Kui see materjal tuuakse kaugemalt, mitte nende vallast, siis nad saavad koormuse enda teedele, aga ei saa tulu sellest kaevandamisest," ütles Männart.

"Peamine ongi just omavalitsustega rääkida konkreetsetest kogustest, konkreetsetest numbritest, kui suuri kaevandusmahte me näeme mingis konkreetses maardlas jne. See on jällegi selline ehituslogistika küsimus, et kust kohast ja kui palju on vaja teha, et transporditeed oleks võimalikult lühemad. Ma usun, et läbirääkimiste käigus me jõuame mõistmisele," ütles Kaunissaare.

Neid argumente peab vald kaaluma, siin aga enam mitte Halinga vaid suurem, nelja valla ühendvald Põhja-Pärnumaa.

Rail Balticu raudteetammi ehitamiseks läheb Eestis vaja liiva ja kruusa ligi 10 miljonit kuupmeetrit, mis tonnidesse ümberarvutatult tähendab 16 miljonit tonni. Kui see arvutada autokoormateks, siis see tähendab 590 000 autokoormat.

Lisaks läheb raudteetammi pealiskihi tarbeks vaja enam kui miljon kuupmeetrit graniiti, mis tõenäoliselt tuuakse Soomest ja Norrast.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: