Eesti plaanib saata Malisse eriväelased ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1567608000000 | amCalendar}}
Eesti jalaväerühm Malis.
Eesti jalaväerühm Malis. Autor/allikas: Taavi Karotamm/mil.ee

Kaitseministeerium plaanib pea kahekordistada Eesti osalust Malis operatsioonil Barkhane ning saata missioonile ka eriväelased.

Kaitseministeerium plaanib suurendada Eesti osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis, selgub eelnõude infosüsteemis avaldatud dokumendist. Riigikogu andis eelmise aasta lõpus kaitseväele mandaadi osaleda operatsioonil kuni 50 sõduriga, nüüd soovib kaitseministeerium küsida riigikogult luba saata operatsioonile kuni 95 kaitseväelast. 

Alates möödunud aasta augustist osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma, toetusüksuse ja staabiohvitseridega. 

Eelnõu kohaselt on tuleval aastal kavas lisada operatsioonil osalevale jalaväerühmale täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Seletuskirja kohaselt soovib jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Lisaks näeb eelnõu ette, et kaitsevägi saadab missioonile erioperatsioonide üksuse või üksused. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab Eesti eriüksuslaste peamiseks ülesandeks Mali üksuste väljaõpetamine. 

"Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel," seisab eelnõu seletuskirjas.

Seletuskirjast ilmneb, et sarnane koostööettepaneku on Prantsusmaa teinud ka teistele riikidele, sealhulgas Põhjamaadele.

Eelnõu seletuskiri märgib, et koostöö operatsioonil Barkhane on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd.

"Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet," seisab seletuskirjas.

Samuti on seal öeldud, et panustamine operatsiooni Barkhane aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. "Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis."

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest, tuleval aastal on kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 5,4 miljonit eurot.

Eesti jalaväerühma ülesandeks on väekaitse, täpsemalt baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. 

Lisaks operatsioonile Barkhane osaleb Eesti Malis viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.

Augusti lõpus viitas peaminister Jüri Ratas riigikogus julgeolekut puudutavatele küsimustele vastates kavale suurendada kaitseväe osalust välismissioonidel. "Me oleme valitsuses tõsiselt arutanud välismissioonidel osalemist ja ma väga loodan, et ka riigikogu toetab Eesti aktiivset panustamist väljaspool Eestit koos meie liitlastega, olgu see Afganistanis, olgu see Malis," sõnas Ratas 30. augustil riigikogus küsimustele vastates.

Kaitseministeerium küsib mandaati ligi 500 kaitseväelasele

Kaitseministeerium küsib riigikogult mandaati ligi 500 kaitseväelase osalemiseks missioonidel, sellest poole moodustavad osalused valmidusüksustes.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil kaitseministeeriumi soovi küsida riigikogult missioonidel osalemiseks mandaati kokku kuni 485 kaitseväelasele. Pea poole sellest moodustab osalus kahes valmidusüksuses.

Kaitseministeerium soovib riigikogult küsida mandaati kuni 210 kaitseväelase osalemaks NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eelnõu kohaselt kavatseb Eesti tuleval aastal NRF-is osaleda soomusjalaväekompaniiga Balti pataljoni koosseisus, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga.

Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes plaanib Eesti osaleda neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetusüksusega. Kokku plaanib Eesti ühendekspeditsiooniväes osaleda kuni 24 kaitseväelasega.

Mõlemal juhul on tegemist valmidusüksusega ning tegevväelased paiknevad valmiduse ajal Eestis.

Kaitseministeerium plaanib suurendada Eesti osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Kui riigikogu andis eelmise aasta lõpus kaitseväele mandaadi osaleda operatsioonil kuni 50 sõduriga, nüüd soovib kaitseministeerium küsida riigikogult luba saata operatsioonile kuni 95 kaitseväelast. 

Tuleval aastal on kavas operatsioonil osalevale jalaväerühmale lisada täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Lisaks näeb eelnõu ette, et kaitsevägi saadab missioonile erioperatsioonide üksuse või üksused. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab Eesti eriüksuslaste peamiseks ülesandeks Mali üksuste väljaõpetamine. 

Kuni 46 kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda NATO juhitavas väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis ning kuni 20 kaitseväelasega USA juhitaval operatsioonil Inherent Resolve USA-s.

Kuni kolme kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda ÜRO missioonil UNIFIL, kuni kümne kaitseväelase Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis ja kuni kümne kaitseväelase osalemiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissiooni Malis.

Kuni kuus kaitseväelast on planeeritud osalema ÜRO missioonil UNTSO Liibanonis, Süürias, Iisraelis ja Egiptuses, kuni kuus kaitseväelased EL-i missioonil EUNAVFOR Med/Sophia Vahemerel ja Liibüa rannikul ning kuni viis kaitseväelast NATO mittelahingulise väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioonile Iraagis.

Sarnaselt eelmiste aastatega taotleb ministeerium ka mandaati osalemaks kuni 50 kaitseväelasega võimalikul esmakordsel ja kiireloomulisel NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Ministeerium soovib suurendada Iraagi missiooni mandaati

Kaitseministeerium soovib suurendada operatsioonil Inherent Resolve osalemise mandaati, et olla valmis vajadusel ka tegelikku osalust suurenda,a.

Riigikogu andis eelmisel aastal kaitseväele mandaadi osaleda kuni kümne kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni Inherent Resolve Iraagis. Kaitseministeerium soovib maandati suurendada kuni 20 kaitseväelaseni.

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ütles BNS-ile, et mandaadi suurendamine võimaldab Eestil julgeolekuolukorra muutudes Iraagis ja selle lähiümbruses paindlikult reageerida ning vajadusel olla valmis Eesti panust suurendama Ameerika Ühendriikide toetuseks.

Eesti osaleb operatsioonil Inherent Resolve 2016. aasta augustist. Siis alustas Iraagis Al-Anbāri provintsis teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisus. Üksuse peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.

Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest. Tuleva aasta eelarves on operatsioonil osalemise kuludeks kavandatud 609 000 eurot.

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: