Milline ohutase on praegu Malis, kus Eesti kaitseväelased toimetavad?

Ei saa salata, tegu on ju ühe maailma vaesema riigiga, seal on etniline konflikt, konflikt erinevate piirkondade vahel ja tegutsevad kaks suurt terroriorganisatsiooni: al-Qaeda ja ISIS-e osad. Nii et on selge, et riskid seal on suured, nad ei ole tingimata kõige suuremad selles piirkonnas, kus meie poisid ja tüdrukud asuvad, aga nagu me nägime, kunagi ei saa valvsust kaotada, alati võib sellises olukorras juhtuda selline terrorismiakt.

Kas rünnaku sihtmärgiks olid Eesti kaitseväelased?

Ei, kindlasti mitte. Sihtmärgiks oli Gao baas. Tegelikult selles baasis lisaks Barkhane operatsioonile, mida juhivad prantslased ja kus, tõesti, eestlased on osalised, asub ka MINUSMA ehk ÜRO vastav missioon ja ka EUTM ehk Euroopa Liidu nõustajate missioon. Nii et see on niisugune suur logistiline keskus, mis haldab ja toetab väga mitut missiooni Malis.

Teie valitsuspartnerit EKRE-t toetav veebiportaal on juba pannud küsimärgi alla, kas Eesti kaitseväelased peavad üldse Malis osalema. Kas Eesti jätkab oma missiooni seal?

Minu seisukoht on, et kindlasti peaksime. Sellel on mitu põhjust. Üks neist on see, et me ju väga palju räägime sellest, et tuleks näiteks migratsiooni või terrorismiga võidelda lähteriikides. Mali ongi just see lähteriik, millest me räägime. Seal on väga suur ebastabiilsus, seetõttu väga laialdane inimkaubandus, narkokaubandus ja terroristide liikumine. Nii et kui me tahame lähteriikides tegutseda, kui me võtame tõsiselt seda oma lauset, et me peame tegutsema lähteriikides, siis Mali on just selline koht.

Ja teiseks, me oleme seal Prantsusmaaga koos. Olgem ausad, me oleme üliväike riik. Meil on meie liitlasi kaugelt rohkem vaja kui meie liitlastel meid. Nii et kui meil on mingisugune moraalne soov oma liitlastele öelda, et tulge meile appi, meil on probleem näiteks Venemaaga, siis on ju täiesti selge, et meie ei saa oma liitlastele öelda, et teil on probleemid, aga nendega proovige kuidagi ise hakkama saada.

Ja Eesti kaitseväelased on väga professionaalsed. Ma pean ütlema, et me ei ole kunagi käinud ennast toppimas või surumas, alati on tuldud meie juurde, küsitud meilt konkreetseid, üliprofessionaalseid üksusi, mida meil on pakkuda. Seda professionalismi me tegelikult nägime seekord ka Malis, kus oli küll terrorirünnak, kuid see suudeti siiski peatada ja baasi ei õnnestunud terroristidel tungida.

Juuli alguses saatsite ministeeriumitesse kooskõlastusele eelnõu, mis pikendab Eesti kaitseväelaste välismissiooni Malis ja suurendaks ka nende arvu oluliselt? Kui kindel te saate olla, et teie valitsuspartnerid sellega nõus on?

Igasuguse sellise arutelu aines ongi see, et meie saadame oma ideed ja ettepanekud laiali ja siis me neid rahulikult arutame. Me arutasime kuu aega tagasi seda, et see missioon detsembrini välja viia. Siis ei olnud küll meie koalitsioonipartneritel ega kellelgi mingisuguseid probleeme sellega.

Ma arvan, et me peame arvestama, et kui me oleme rahvusvahelistel missioonidel, kui me oleme niisuguses kõrge riskiga piirkonnas, siis need riskid võivad ühel hetkel realiseeruda. Need on ohvitserid ja sõdurid, kes on sinna läinud vabatahtlikult, võtavad selle riski selleks, et kaitsta oma riiki, kaitsta Eesti julgeolekut sealsamas Malis ja teistes kohtades.

Kui me sellist panust ise ei pane, siis, nagu öeldud, ärme looda seda, et keegi tuleb meile kunagi appi. See on fakt ja seda me peame arvestama ja seda peavad arvestama kõik poliitilised jõud Eestis.