Tallinna Linnahall on Eesti üks suuremaid hooneid, kus ainuüksi fuajeepinda on 6000 ruutmeetrit. Kuid kas siia majja mahuvad korraga nii konverentsikeskus, kontserdisaal kui ka ooperiteater? Kultuuriminister Tõnis Lukas pooldab seda ideed ja usub, et see oleks teostatav seitsme aastaga.

"Otsustasime, et õige on minna edasi variandiga, kus saab kolm olulist asja korraga: linnahall saab korda, teiseks ooperiteater saab endale ooperi- ja balletisaali, kolmandaks linn ja kogu Eesti saavad endale korraliku konverentsikeskuse ja kontserdisaali," ütles Lukas.

"Tuleb ökonoomsem, kui hakata rajada kaht suurt objekti," lisas ta, pidades silmas uue ooperimaja ehitamist.

Lukas lisas, et arutelu alles algab, plaanis on tellida eskiiskavandite põhjal ekspertiis, määrata ära organisatsiooniline mudel ja ette näha haldusmaksumused. Samuti on vaja taotleda uut riigiabi luba. "Lõpliku otsuse teeb linnahalli osas riigikogu," sõnas Lukas.

Linnapea Kõlvart ütles "Aktuaalsele kaamerale", et linna prioriteet on jätkuvalt konverentsikeskus, kuid kui leitakse hea lahendus sinna ka ooperisaal lisada, oleks see mõistlik.

"See ongi peamine küsimus, kas multifunktsionaalse keskuse kontseptsioon on võimalik, kuhu mahuks nii konverentsikeskus, ooperimaja, aga ka võimalus kontserte korraldada. Teoreetiliselt see on võimalik," sõnas Kõlvart.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles, et nii muinsuskaitse vaatest kui ka maja enda suurusest lähtudes ei oleks ooperi lisamisel linnahalli takistusi.

"Tänapäevaste võimaluste juures on täiesti võimalik sinna ära mahutada kõik kaasaegsed vajadused, kaasa arvatud multifunktsionaalne ooperi- ja kontserdisaal," märkis Raje.

Minister Lukas lisas, et arutelud on alles algusjärgus, kuid kui nende tulemusel osutub projekt elujõuliseks, saaks seda rahastada riigieelarvest või kultuurkapitali vahenditest.

Pimedate ööde filmifestivali korraldaja Tiina Loki sõnul võiks Linnahalli tulla ka PÖFF-i keskus ja kodu. Ideega olevat päri ka ooperiteatri idee eestvedaja, Estonia teatri juht Aivar Mäe.

"Mulle tundub, et see eelmine projekt, kui see peaks sellisel kujul läbi minema, on nagu lehma ja hobuse ristamine. Sealt ei pruugi head tulla," tõdes Lokk.

Lokk märkis, et pärast paari päeva tagust kohtumist Mäega tundub, et kompromiss on väga võimalik. "Ta selgitas oma visiooni ja seda, kuidas ta kavatseb seda liigendada ja teha. Mulle tundub, et sinna mahub tõepoolest kõik ära – nii ooperiteater, meie kui ka kõik teised festivalid ja suurüritused, mis teistes kultuurivaldkondades toimuvad. Kontoritest rääkimata."

Ta vähemalt loodab, et Aivar Mägi on sõnapidaja-mees. "Mina oma sõna igatahes annan, et oleme igati koostöövalmid ja valmis selle kontseptsiooniga kaasa minema," lisas Lokk.

Kõlvart ütles, et linnal on täpne kontseptsioon olemas ning nemad oleks kohe valmis projektiga alustama, kuid see tähendaks vaid kontserdisaali ja konverentsikeskust. "Siis saaks suurt saali kasutada mõlemaks, Kuid kui tuleb ka ooper, siis on küsimus, kas ristkasutus on võimalik," ütles Kõlvart.

Kõlvart märkis ka, et linnavalitsuse arvutuste järgi oleks projekt majanduslikult kasumlik siis, kui linnahallil oleks üks operaator. Kas see oleks ooperi- ja balletiteatri lisandudes ka praktikas võimalik, seda on linnapea sõnul raske öelda.

Aivar Mäe: kõige varem saab uus linnahall valmis seitsme aasta pärast

Rahvusooperi direktor Aivar Mäe ütles "Ringvaate" usutluses, et tegu on nii suure objektiga, et isegi siis, kui kõik osapooled on positiivselt meelestatud ja asjaga minnakse edasi, saaks linnahalli ümberehitamisega kõige varem valmis seitsme aasta pärast.

"Kõigepealt tuleb teha paar analüüsi, mis võtavad natuke aega. Me teeme ka väikese eskiisi – muidugi on tegu rahvusvahelise konkursiga –, kuidas need asjad välja näevad, kuidas toimib logistika, siis vaatame selle üle muinsuskaitsega. Sellise maja ekpertiisiks ja projekteerimiseks kulub kolm aastat ja ehituseks umbes sama palju. Vahepeal on vaja aasta aega teha ideekorjet. Seitsme aasta pärast võiks see valmis olla, ja see on väga hea pakkumine," rääkis Mäe.

Neljapäeval valitsuse istungil viibinud Mäe sõnul on uude linnahalli kavandatud 1200-kohaline ooperi- ja balletisaal ning sama suur kontserdisaal. Tänase jäähalli asemel rajatakse konverentsikeskus.

Praegune Estonia maja tühjaks ei jää, seal annab rahvusooper ja -ballett etendusi ka linnahalli valmides neljal päeval nädalas. Mäe sõnul saavad tulevikus seda kasutada külalisetenduste andmiseks Eestis regionaalteatrid - Ugala, Vanemuine, Endla ja Rakvere teater.