Sotsialistid said 350-kohalises parlamendis 120 kohta ehk kolme võrra vähem kui eelmistel valimistel aprillis. Nad kogusid 28 protsenti häältest.

Teise koha sai konservatiivne Rahvapartei 88 mandaadiga (20,8 protsenti häältest), mida on 22 võrra rohkem kui aprillis.

Suuruselt kolmandaks jõuks tõusis paremäärmuslik erakond Vox, mis rohkem kui kahekordistas oma esindatust parlamendis ja saab 15,1 protsendi häältega 52 kohta senise 24 asemel.

Vasakühendusele Podemos kuulub uues parlamendis 35 kohta ehk seitse kohta vähem kui seni (12,8 protsenti häältest).

Suurimaks kaotajaks on paremtsentristlik Ciudadanos (Kodanike Partei), mis saab senise 57 koha asemel ainult 10 kohta (6,8 protsenti häältest).

Üldvalimistest võttis osa 69,9 protsenti valijaskonnast.

Ciudadanose partei juht astus valimiste järel tagasi 

Hispaania liberaalse erakonna Ciudadanos juht Albert Rivera astus päev pärast partei kaotust kordusvalimistel tagasi.

Siselõhedest raputatud Ciudadanos sai pühapäevastel valimistel 350-kohalises parlamendis vaid kümme mandaati. Aprillikuistel valimistel sai erakond 57 saadikukohta.

"Ma arvan, et minu tagasiastumine täna ei ole üllatav, arvestades seda, kes ma olen. See on vastutustundlik asi, mida teha," ütles Rivera. Ta lisas, et lahkub ka parlamendist ja poliitikast.

"On tulnud aeg teenida teisi inimesi, teenida oma vanemaid ja oma tütart, kellega ma olen veetnud vähem aega kui oleks pidanud," lausus Ciudadanose liider. 

Valimiste eel lahkus erakonnast mitu nimekat liiget, kes olid vastu koostööle paremäärmusliku Voxiga kohalikes omavalitsustes.

Rivera (39) juhtis Ciudadanost alates selle asutamisest Kataloonia regionaalse parteina 2006. aastal.

Algul oli erakond pühendunud separatismiga võitlemisele ja Hispaania terviklikkuse säilitamisele. 2014. aastal alustati tegevust riiklikul tasandil ja erakonna turusõbralikku, korruptsioonivastast platvormi saatis suur menu. Hispaania parlamenti murdis erakond ennast 2015. aasta lõpus peetud valimistel. 

Viimasel ajal oli Rivera Ciudadanost paremale tüürinud, et proovida sellest teha riigi peamist konservatiivset parteid.

Eksperdid: valimised süvendasid Hispaania sisepoliitilist patiseisu

Hispaania Sotsialistlik Tööpartei (PSOE) seisab esmaspäeval silmitsi raskete koalitsioonikõnelustega, sest kuigi ta väljus parlamendivalimistelt võitjana, tõusis paremäärmuslik Vox parlamendi suuruselt kolmandaks jõuks ning esinduskogu killustus veelgi.

Pühapäeval peetud valimiste järel on parlamendis absoluutenamusest kaugel nii vasak- kui parembloki erakonnad. Olukord pikendab ilmselt poliitilist patiseisu euroala suuruselt neljanda majandusega riigis, sest aprillis toimunud eelmised valimised tekitasid parlamendis sisuliselt sama seisu.

"Valimised ei lahendanud valitseva enamuse saavutamise raskusi. Vastupidi, need tegid selle raskemaks," kirjutas päevaleht El País toimetajaveerus.

Peaminister Pedro Sánchez kutsus nelja aasta jooksul Hispaania neljandad valimised esile pärast seda, kui tema erakond PSOE ei suutnud moodustada aprillis peetud valimiste järel enamusvalitsust.

Kuid tema püüdlused seda valimistega muuta said tagasilöögi. PSOE võitis parlamendis 120 kohta – kolm vähem kui aprillis –, samas kui vasakäärmuslik Podemos võitis varasema 42 asemel 35 kohta.

Podemose liider Pablo Iglesias ärgitas vasakpoolseid sel korral ühinema ning ütles, et on valmis alustama Sánchezega läbirääkimisi. Samas peavad kaks parteid taotlema veel mitme väiksema erakonna toetust, kui nad tahavad saada kokku parlamendis enamuseks vajalikud 176 kohta.

Peamine opositsioonierakond Rahvapartei (PP) suutis aprillis saadud oma ajaloo rängima valimiskaotuse tagasi pöörata. Kui aprillis oli saak 66 kohta, siis nüüd said konservatiivid 88 mandaati. 

Valimiste suurim võitja oli Vox, mis kogus 52 mandaati. Seda on rohkem kui kaks korda rohkem kui aprillikuistel debüütvalimistel saadud 24 kohta. 

- "Praktiliselt võimatu" -

Süvenev Kataloonia separatismi kriis mängis kaardid kätte paremäärmuslastele, kes lubavad seista agressiivselt vastu Kataloonia iseseisvuspüüdlustele.

14. oktoobril mõistis Hispaania ülemkohus üheksa Kataloonia iseseisvusmeelset poliitikut ja aktivisti 13 aastaks vangi rolli eest, mida nad etendasid 2017. aastal piirkonna iseseisvuspüüdlustes. Otsuse järel raputasid Katalooniat päevi kestnud suured, vahel ka vägivaldseks pööranud meeleavaldused.

"Minu hüpotees on, et valitsuse moodustamine Hispaanias saab olema praktiliselt võimatu... See saab olema raskem kui varem," ütles politoloog Joan Botella Barcelona autonoomsest ülikoolist (AUB).

"Kõikidel erakondadel on üks rivaal endast vasakul ja teine rivaal endast paremal. See sulgeb strateegilised valikud," lisas ta.

Ärisõbralik Ciudadanos, üks PSOE võimalikest valitsuspartneritest, sai valimistel rängalt lüüa. Parteil oli seni parlamendis 57 kohta, millest jäi järele vaid 10.

Esmaspäeval astus Ciudadanose juht Albert Rivera tagasi. Tema sõnul oli see ainus vastutustundlik samm, mida oli sellises olukorras võimalik teha. 

- "Muudame kriteeriume" -

Sotsialistid vihjasid soovile moodustada vähemusvalitsus ning ärgitasid teisi erakondi selleks näitama üles heldust ja vastutustunnet.

"Palume kõigil muuta kriteeriume, näidata üles heldust selle riigi huvides," ütles asepeaminister Carmen Calvo usutluses riigitelevisioonile.

PSOE juba survestab PP-d jääma valitsuse usaldushääletusel erapooletuks.

Kuid Euraasia analüütik Frédéric Santini ütles, et parembloki tulemuse paranemist arvestades sobivad uued valimised PP juhtkonnale ilmselt paremini. See annab neile põhjust suhtuda sotsialistide valitsuse toetamisse tõrksamalt, lisas Santini.

Oriol Bartomeus, veel üks AUB politoloog, ütles, et tõrksust võib suurendada ka PP positsiooni ohustava Voxi tõus. 

Hispaania sisepoliitika on halvatud juba neli aastat. Olukorra juured asuvad 2015. aasta detsembris peetud valimistes, mis tõid parlamenti Podemose ja Ciudadanose ning lõhkusid aastakümneid kestnud PSOE ja PP ülemvõimu.