Pariisi politseiülem Didier Lallement keelas meeleavalduse Place d'Italie väljakul linna kaguosas, kus meeleavaldajad vandaalitsesid, panid prügikaste põlema ja keerasid autosid kummuli.

Märulivarustuses politseinikud lasid vastasid pisargaasiga ja lasid käiku ka veekahuri, ütlesid AFP korrespondendid. Kokkupõrgetes sai vigastada mitu meeleavaldajat ja üks vabakutseline ajakirjanik. 

"Tekitatud kahju ja süstemaatilised rünnakud julgeolekujõudude ja tuletõrje vastu sundisid mind selle meeleavalduse ära keelama," sõnas Lallement.

Eesti aja järgi kella 20-ks oli politsei kinni pidanud 129 inimest, kellest 78 jäeti prokuröride sõnul vahi alla. 

Prantsusmaa pealinna metroo mitu jaama on suletud ning kesklinna on toodud tugevdatud politseijõud.

Lisaks Pariisile korraldati meeleavaldused ka teistes linnades, nende seas Rouenis, Caenis, Lille'is. Kokkupõrkeid esines ka protestidel Prantsusmaa edelaosas Bordeaux´s ja Toulouse´is, lääneosas Nantes´is ja idas Lyonis. 

Protestidest osavõtjate arv ja vägivalla tase on viimastel kuudel liikumise kõrghetkedega võrreldes siiski märkimisväärselt vähenenud.

Kollavestid tahavad oma sammudega laupäeval, mis on olnud traditsiooniline protestipäev, ja pühapäeval, liikumise esimesel aastapäeval, näidata president Emmanuel Macronile ja tema valitsusele, et nad on jõud, kellega tuleb arvestada.

"Me oleme siin, isegi kui Macronile see ei meeldi," skandeerisid meeleavaldajad, saabudes laupäeval Pariisi. Teised laulsid sünnipäevalaulu.

Üle riigi on laupäevaks kavandatud umbes 200 protestiüritust.

Kolmapäeval avaldatud küsitlustulemused näitavad, et 55 protsenti prantslastest toetab endiselt kollavestide liikumist või suhtub vähemalt poolehoiuga. Samas ütles 63 protsenti vastanutest, et nad ei taha ulatuslike protestide taaspuhkemist.

Järgmine suurem väljakutse president Macronile on 5. detsember, kui ametiühingud on kutsunud korraldama streike tema kavandatud pensionireformi vastu.

Kollavestide protestiliikumiseks kujunenud meeleavaldused algasid 2018. aasta 17. novembril Macroni valitsemisstiili ja poliitika vastu, mida süüdistati tavainimese huvide eiramises.

Iganädalased protesid sundisid Macroni mitmetele järeleandmistele, valitsus eraldas palgatõusuks ligi 17 miljardit eurot ning kärpis madalama sissetulekuga inimeste makse.