Suurimat keskmist palka teenivad IKT töötajad
Statistikaameti andmetel oli keskmine palk tänavu kolmandas kvartalis 1397 eurot, kasvades eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,2 protsenti. Kõrgeim oli keskmine brutopalk info ja side tegevusalal – 2360 eurot, teatas statistikaamet.
Keskmine brutotunnipalk oli kolmandas kvartalis 8,01 eurot, mis on seitse protsenti suurem kui möödunud aastal samal ajal.
Juulis oli keskmine brutokuupalk 1435, augustis 1365 ja septembris 1389 eurot. Teise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 1,6 protsendi võrra. Palgad langesid peamiselt seetõttu, et ebaregulaarsed preemiad vähenesid 38 protsendi võrra. Võrreldes aastataguse ajaga on ebaregulaarsed preemiad tõusnud aga üheksa protsendi võrra.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk (5,8 protsenti).
Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal (2360 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2257 eurot) ning energeetikas (1858 eurot). Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus).
Keskmine brutokuupalk vähenes aga mäetööstuse ning veevarustuse; kanalisatsiooni; jäätme- ja saastekäitluse tegevusaladel.
Brutokuupalk oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1723 eurot) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1650 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (10,3 protsenti) ning kõige aeglasem Eesti (7,5 protsenti) ja välismaa (7,6 protsenti) eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.
Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim Harju (1519 eurot) ja Tartu (1408 eurot) maakonnas ning madalaim Saaremaal (1081 eurot), Valgamaal (1066 eurot) ja Hiiumaal (1008 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (17,4 protsenti), Lääne (16,2 protsenti) ja Pärnu (13,5 protsenti) maakonnas.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1870 eurot, mis on 7,9 protsenti suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.
Kolmanda kvartali mediaanväljamakse oli 1100 eurot
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta kolmanda kvartali mediaanväljamakse 1100 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 195 970 144 eurot ja väljamakse tehti 597 511 inimesele.
Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga suurenes mediaan 100 euro võrra ehk 1000 eurolt 1100 eurole. Eelmise aasta kolmandas kvartalis tehti väljamakseid 587 745 inimesele summas 1 997 947 338 eurot, seega üle 198 miljoni euro vähem kui sel aastal.
Maakondade võrdluses oli 2019. aasta kolmandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harjumaal ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1210 eurot ja 867 eurot. Mediaanväljamaksed maakondade lõikes leiate manusest.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muud tulumaksuga maksustatavat töist tulu, mida tööandja deklareerib igas kuus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis (TSDs). Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi