"Mulle tundub, et see Eesti mudel on olnud meile kasulik," ütles Peterkop.

"Ma näen sellel suurt väärtust, et meil on apoliitiline ametnikkond. Mu meelest me oleme poliitikuid hästi teeninud," lisas ta.

Rääkides kantslerite politiseerimisest ütles Peterkop, et sellel on omad riskid. "Kantsleriteks maanduksid need poliitikud, kes rahva mandaati ei saanud ja siis nendele leitakse töökoht niiöelda järgmises astmes. Kui hea see meie riigi juhtimise kvaliteedile on, eks ta siis selgub," ütles Peterkop.

"Praegu on meie avalik teenistus üles ehitatud sellisena nagu ta on, et tagada professionaalne, järjepidev tugi poliitikutele, kui nad tulevad riiki juhtima pärast valimisi," selgitas Peterkop.

"On ametnikkond, kes peab poliitikuid igati toetama nende eesmärkide täitmisel. Aga, et see ametnikkond oleks kompetentne nendes valdkondades, sellepärast ongi ametnikkond apoliitiline," lisas riigisekretär.

"Ametkonna politiseerimine võib pärssida kompetentsi"

Peterkopi sõnul võib ametnikkonna politiseerimine tuua kaasa avaliku teenistuse arengu pärssimise ja selle pidevalt nullist ülesehitamise iga kord pärast valimisi.

Saatejuht Toomas Sildam küsis Peterkopilt, mis tunde tal tekitas ülesanne uurida maaeluministeeriumis toimuvat. Peterkop vastas, et kahetine tunne oli. "Ärevus, et ametnik hakkab hindama poliitikute tegevust. Teisalt, ajad on keerulised ja teha midagi esimest korda on alati põnev," vastas Peterkop.

Peterkop kommenteeris ka Illar Lemetti ametist vabastamist. "Kui koostöö ei laabu, siis see on ju väga selge ja piiritletud teema. Ja ei tohikski olla mingi suur probleem, sest seadus näeb sellise regulatsiooni ette, et kui minister ütleb pärast poolt aastat, et koostöö ei laabu ja toob välja ka põhjendused, siis on see ministri pädevuses valmistada ette otsus kantsler vabastada ja valitsus langetab selle otsuse. Kuid antud kontekstis on näha, et see küsimus on laiem, kui ühe kantsleri küsimus," kommenteeris Peterkop.

"Eesti ei ole ametnike riik"

Küsimusele, kas Eesti on ametnike riik, nagu ka mõni ministritest arvab, vastas Peterkop, et kindlasti mitte.

"Kindlasti ei ole. Meie riik on niimoodi üles ehitatud, et riiki juhivad poliitikud. See küsimus on juba naeruväärne," sõnas Peterkop.

"Riigi toimimisel on teatud raamistik. Meie avalik teenistus on üles ehitatud nii, et ta tagaks järjepidevuse ja professionaalse nõu ministrile. Ametnikud peavad [ministrile] ütlema, et sellised on meie rahalised võimalused, selline on seaduslik raamistik, mis lubab selliseid poliitikaid ellu viia. Ja kui nüüd ametnikud ütlevad, et raha ei ole või seaduslik raamistik ei luba teha, siis võib tekkida mulje, justkui on ametnike riik ja ametnikud ei luba mingeid poliitikaid ellu viia," selgitas Peterkop.

Lahendusena pakkus Peterkop, et sellisel juhul tuleb puuduolev raha leida või muuta seaduslikku raamistikku.

Peterkopi sõnul ei ole ametnike ja poliitikute vahel vastasseisu. Konfliktid võivad tema sõnul tekkida siis, kui ministeeriumi etteotsa on tulnud kogenematu minister.

Kuigi EKRE esimees, siseminister Mart Helme ütles eelmise nädala neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et usaldab täielikult riigisekretär Taimar Peterkopi loodud komisjoni, ütles ta esmaspäeval, et komisjoni raport eksib selles osas, mis puudutab pädevuse ületamist. "Peterkopi komisjon tegi ühepoolse järelduse nende materjalide põhjal, mida ta kasutas," lausus ta. "Ma ei kahtle tema (Peterkopi - toim.) erapooletuses, küll aga näen ma siin niisugust Eesti riigis liiga suurt mõju omavat ametniku mõtteviisi ja loogikat," rääkis Helme.

"Võib-olla see puudutas meie aruande viimast punkti, mis käsitleb ministri pädevust, et millised on piirid. Positiivse inimesena tooks ma siit välja õppetunni, et me teadvustaksime, mis on võimu piirid nii ametnikel kui ka poliitikutel. Kui valitsuse seadust lugeda, siis valitsise seadus ütlebki, et minister otsustab oma valitsemisala küsimusi, kui seadus ei näe ette teisiti. Nüüd on kaks valdkonda, mis maaeluministeeriumis toimunuga seoses tõusetusid. On riiklik järelevalve, kus on allasutustele antud iseseisev roll ja on euroraha jagamine," vastas Helme jutule Peterkop.

Peterkop: Lemetti rääkis mulle augustis kahtlasest tegevusest

Peterkop ütles, et Illar Lemetti käis augustikuus tema juures jutul ja rääkis katsetest sekkuda PRIA eurorahade väärkasutusest tingitud tagasinõuetesse. See tõi Peterkopile arusaamise, et maaeluministeeriumi juhtkonna tasandil ei ole kõik päris korrektne.

Peterkop kinnitas, et info jõudis ka peaminister Jüri Rataseni.

"Ma konsuleerisin oma majas nii oma inimestega, peaministriga, justiitsministeeriumi valitsemisalaga ja kogu selle asja läbi hekseldamise tulemusena see maandus ka prokuratuuri," lausus Peterkop.

Peterkop rääkis, et kuigi Lemetti käitus vastavalt oma südametunnistusele, siis taktikaliselt oleks võinud Järviku tegevusele tähelepanu juhtinud [ajakirjandusele saadetud] kirja avalikustamisele eelneda peaministri juurde minek. "Aga suures plaanis ma mõistan, miks ta niimoodi käitus," ütles Peterkop.