Luik: Putini Tartusse kutsumine ei oma Eesti julgeolekupoliitikale tähtsust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jüri Luik Iraagis.
Jüri Luik Iraagis. Autor/allikas: Mil.ee

Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalikust Tartusse tulekust ei maksa oodata mingeid fundamentaalseid muutusi Eesti julgeolekule, leiab kaitseminister Jüri Luik (Isamaa).

"President Putin on Tartusse kutsutud, aga ma arvan, et sellel sündmusel, ükskõik kas see toimub või mitte, ei ole pikaaegse julgeolekupoliitika seisukohalt mingit fundamentaalset tähtsust. Üldist trendi paraku ei murra, vähemalt mitte niikaua, kui Venemaa ei muuda oma tegevust naaberriikide suhtes," rääkis Luik ajakirjale Sõdur antud pikemas usutluses.

President Kersti Kaljulaid saatis oktoobris teiste seas kutse Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et ta osaleks tuleval suvel Tartus toimuval VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil. Vastust osalemise või mitteosalemise kohta Putinilt seni tulnud pole.

Luige sõnul on eesti julgeolekupoliitika aluseks endiselt liikmelisus Euroopa Liidus ja NATO-s, aga üha enam tulevad arvesse ka kahe- ja mitmepoolsed suhted. Luik tõi näiteks, et järgmisel aastal toimub mitte NATO, vaid USA õppus defender, mis toob Euroopasse hiiglasliku ameeriklaste väekontingendi.

"Mängitakse läbi nn külma sõja mudelit USA vägede kiireks paiskamiseks Euroopasse. Kusjuures läkitatakse väed ka kõiki kolme Balti riiki, kaasa arvatud Eestisse," selgitas kaitseminister.

Luik kommenteeris usutluses ka Prantsuse presidendi väidet, et NATO olevat ajusurmas ja leidis, et ajusurm ei ole hea termin.

"Siinkohal ütleksin ka prantslastele, meie Prantsuse liitlastele, et kui nad hakkaksid ise oma teemasid tooma NATO laua taha, aitaks see juba iseendast kaasa sellele, et NATO ei oleks ajusurmas," sõnas Luik ja lisas, et talle meeldiks, kui NATO nõukogus oleks rohkem poliitilisi debatte.

Luik kommenteeris ka Türgi ja Venemaa üha soojemaid suhteid ja seda, kuidas see mõjutab NATO-siseseid suhteid. Kaitseministri sõnul on Venemaa NATO suhtes vaenulik riik ja selline koostöö (Türgi ja Venemaa vahel - toim) peaks olema väga selgelt piiritletud.

"Mis puudutab Vene sõjatehnika ostu (Türgi ostab Venemaalt veel ühe partii S-400 õhutõrjerakettide süsteeme - toim), siis meie arvates oleks mõistlik, kui tehnikat ostetakse oma liitlaste käest."

Rääkides Eesti kaitseväe lähituleviku olulisematest hangetest tõi Luik välja liikursuurtükkide K9 Kõu hanke, aga ka merelise olukorrateadlikkuse tõstmist, millega viikase lõpule miinitõrjelaevade moderniseerimine ja soetatakse mereväele sadamate kaitseks väikesed kaatrid.

"Üks hange on veel pooleli. See on soomukite remondi hange, aga selle me viime järgmisel aastal lõpule. Meie soov on, et kõik firmad, kellel on vastav võimekus olemas, saaksid sellel konkursil osaleda," sõnas Luik.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: