Kindlustusseltsid andsid pensionireformi eelnõule hävitava hinnangu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pensionireform
Pensionireform Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Pensionireform ei põhine analüüsil, vaid koalitsioonilepingul ning toob tulevikus koosmõjus demograafiliste protsessidega kaasa väiksemad pensionid, maksukoormuse tõusu ning riigi ja rahva rahalised raskused, teatas Eesti Kindlustusseltside Liit. Samuti on reform nende hinnangul vastuolus põhiseadusega.

Liidu juhatuse esimees Mart Jesse kirjutas rahandusministeeriumile saadetud arvamuses pensionireformi eelnõu kohta, et ettevalmistatud eelnõu on otseses vastuolus põhiseadusega, muudatuste ettevalmistamisega on rikutud hea õigusloome kõige elementaarsemaid sätteid ning muudatuse tulemusel saaks kogumispensioni süsteemist arusaamatu eesmärgiga muu finantsteenus.

Seaduseelnõust ega seletuskirjast ei ilmne Jesse sõnul probleemid, mida eelnõuga soovitakse lahendada, eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ega ka see, kuidas kavatsetakse rahvastiku vananemise juures pensionisüsteemi kestlikkus tagada.

"Meile teadaolevalt põhineb muudatus mitte analüüsil, vaid poliitilisel fraseoloogial ja koalitsioonilepingul. Levitatava ideoloogia kohaselt on inimene ratsionaalne, ta tuleb raha pensionipõlve planeerimise ja selle tarbeks raha investeerimisega toime iseseisvalt ning ei vaja riigi poolt pealesunnitud lisamehhanisme," sõnas Jesse.

Kindlustusseltside liidu teatel ei toeta sellist lähenemist ei rahvusvahelised uuringud ega ka rahandusministeeriumi tehtud uuringud, pigem vastupidi. Demograafilised protsessid toovad koosmõjus kohustusliku säästmise kaotamisega kaasa tulevikus väiksemad pensionid, maksukoormuse tõusu ning riigi ja rahva rahalised raskused.

"Käesoleval juhul planeerib rahandusministeerium kui riigi rahanduse, sealhulgas pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse eest vastutav ministeerium maksta sotsiaalmaksu arvelt pensionite maksmiseks kogutud vahendid välja tööeas inimestele, võimaldades otseselt mitteeesmärgipärast maksuraha kasutamist ja vahendite väljaviimist pensionikindlustuse süsteemist," ütles Jesse. "Antud muudatus kätkeb kõigele lisaks ka ebavõrdset kohtlemist inimestega, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud."

Kogu sambasse kogunenud raha ei tohiks välja maksta

Seetõttu soovitab liit rahandusministeeriumil loobuda plaanist maksta pensionikogujale välja kogu kogunenud raha, vaid ainult see osa, mille inimene on ise maksnud.

"/.../ Oleks õige ja õiglane käituda nii, et inimene saab kogumispensionist loobudes tagasi enda sissemakstud osa (1/3) ja riik maksude arvelt panustatud osa (2/3). Loobumise järel käsitletaks pensionikogujat riiklikus pensionisüsteemis nii, nagu ta ei oleks süsteemiga kunagi liitunud," tegi Jesse ettepaneku.

Kui aga rahandusministeerium kavatseb eelnõu vaid väheste muudatustega riigikogule esitada, soovitas liit kaotada seaduse nimest termin "pension" ja nimetada uus seadus kogumisseaduseks, et see oma sisule vastaks.

Liit pole rahul ka plaaniga seada piirang, et raha teisest sambast välja võtnud inimene ei saa enne kümmet aastat uuesti sambaga liituda, sest see pole nende sõnul millegagi põhjendatud ega ka õigustatud. Samuti ei selgu Jesse sõnul eelnõust, miks ei võimaldata teisest sambast osaliste väljamaksete tegemist.

Eelnõuga kavatsetakse lubada enne 1. juulit 2020 eluaegsena sõlmitud pensionilepingu kindlustusvõtjal see leping üles öelda. Liit leiab, et sõltuvalt seda võimalust kasutavate inimeste arvust võib see tingida olukorra, kus kindlustaja peab loobuma teenuste osutamisest, sest ei suuda lepinguga võetud kohustusi muutunud olukorras täita.

"Rahvusvaheline praktika on, et eluaegseid annuiteete, millest tehakse väljamakseid, ei ole lubatud üles öelda," märkis Jesse.

Esialgsel hinnangul on plaanitavad muudatused tema sõnul vastuolus põhiseadusega, kuid põhjalikuma analüüsi tegemiseks pole piisavalt aega, sest aega arvamuse esitamiseks on kõigest nädal. Ka on kavandatav pensionireform vastuolus Euroopa Liidu regulatsioonidega. Arusaamatuks jääb ka see, milles väljendub selle reformi puhul avalik huvi.

"Avalikes huvides ei saa olla tagantjärele kohustusliku lepingu tingimuste tagasiulatuv muutmine ja eraõiguslike isikute vahel sõlmitud lepingute sidususse sekkumine," teatas Jesse.

Liit tegi veel hulga kriitilisi tähelepanekuid eelnõu nüansside suhtes ning ütles kokkuvõtteks, et probleeme ja küsitavusi on selles küllaga ning enne eelnõu riigikogule edastamist tuleks vajakajäämised kõrvaldada ning analüüsida, kas eelnõu vastab põhiseadusele ja EL-i õigusaktidele.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: