"Võtan poliitilise vastutuse ja astun Viimsi vallavanema kohalt tagasi, sest juhtimistasandil puudub üksmeel," teatas Randjärv meediale saadetud avalduses, viidates erimeelsustele selles osas, milliseid muudatusi vajab valla hariduselu.

"Et vallavalitsuses ei tekiks võimuvaakumit, palun ennast ametist vabastada alates 10. detsembrist, mil vallavolikogu saab nimetada ametisse uue vallavalitsuse liikme."

Randjärve sõnul on tal selge ettekujutus, milliseid muudatusi Viimsi vajaks, et koolide õpikeskkond oleks turvaline ja hooliv nii õpilaste kui ka õpetajate suhtes ning et vallaelanike maksuraha kulutamise üle oleks selge ülevaade.

"Kahjuks on tänaseks juhtimisotsustes kerkinud mitmeid eriarvamusi, mistõttu leian, et ei ole aus jätkata, kui ei ole võimalik tegutseda oma parimate arusaamiste kohaselt. Võimalus ennast realiseerida tuleb anda neile, kes saavad oma plaanid ellu viia," ütles ta.

Randjärve sõnul vajab Viimsi koolide juhtimisstruktuur korrastamist, samuti tuleb töötada teemadega, kuidas vägivalda paremini märgata ja sellele reageerida.

Lahkumishüvitist ei saanud

Pärastlõunal korraldatud pressikonverentsil lisas Randjärv, et nii Haabneeme koolis, aga ka teistes koolides tuleks hoolekogusse ja vanematekogusse kuuluvatele inimestele teha esmalt põhjalik koolitus sellest, mis on nende roll.

"Et ei juhtuks nii, et vanemad püüavad üle võtta kooli juhi rolli ilma, et neil oleks selleks vastutus. Kui on aktiivseid vanemaid, kes tahavad kooli juhtida, oleks õige kandideerida kooli direktoriks."

Randjärv langes avalikkuse ja Viimsi valla poliitikute pahameele alla pärast seda, kui vallandas päeva pealt ametist Haabneeme kooli direktori Sirje Toomla, viidates koolis aset leidnud vägivallajuhtumitele. Paar päeva hiljem taganes aga vallavalitsus koolidirektori tagandamise otsusest.

Randjärv lisas, et otsus vallavanema koht maha panna oli tema isiklik otsus ning Reformierakond ei avaldanud talle selleks mingit survet. Ta lisas, et astus tagasi ka Reformierakonna Viimsi piirkonna juhi kohalt.

Randjärve kinnitusel ametist lahkumisega ta mingit hüvitist ei saa ning enne uuesti tööle minekut soovib ta mõnda aega puhata.

"Tänane päev on toonud minu südamesse suure rahu. On väga tore tunda seda toetust ja tagasisidet, mida poliitikud tavaliselt tunnevad kui on nende matused. Poliitiku matustel räägitakse head ja ta ise kuulab seda teispoolsusest. Minul olid täna mõnes mõttes poliitiku matused, kui inimesed avasid suu ja südame ning rääkisid toredatest mälestustest ja mõtetest koos minuga," sõnas Randjärv.

Vooglaid: koalitsioon on ühtne

Viimsi Reformierakonna fraktsiooni liige Märt Vooglaid ütles ERR-ile, et Randjärv ei saanud ka omaenda partei toetust sammudele, mida ta tegi või plaanis teha haridusvaldkonnas, sealhulgas Haabneeme kooliga seonduv.

"Ta ei leidnud volikogus piisavalt toetust oma sammudele ja poliitilisel kohal töötava inimesena ta saab sellest aru, et siis peab tema taanduma ja ta on seda väga väärikalt ka teinud," rääkis Vooglaid.

Vooglaiu sõnul jätkab koalitsioon samas koosseisus ja on ühtne. "Ma olen veendunud, et koalitsioon püsib. Meil on täna täitmata kaks tähtsat ametikohta. Alates järgmisest teisipäevast me alustasime aktiivseid konsultatsioone uue vallavanema ja siis hariduse abivallavanema koha täitmiseks," lausus Vooglaid.

Viimsi koalitsiooni moodustavad Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, valimisliit Rannarahvas ja Isamaa.

Vangerdus Siim Kallasega

Laine Randjärv sai Viimsi vallavanemaks, kui senine vallavanem Siim Kallas teatas 2019. aasta jaanuaris, et soovib keskenduda riigikogu valimiste kampaaniale ja paneb ameti maha. Randjärv taandus uue positsiooni nimel riigikogu liikme kohalt ja ta valiti Viimsi vallavanemaks 12. veebruaril.

Randjärv ütles ametisse valimise järel, et kuigi ta kandideerib ka märtsikuistel riigikogu valimistel, ei kavatse ta valituks osutudes riigikogusse minna, vaid jääda Viimsi vallavanemaks. Randjärv kogus valimistel vaid 245 häält ning ta poleks selle tulemusega ka riigikogusse pääsenud.

Viimsis on võimul koalitsioon, kuhu kuuluvad Reformierakond (üheksa saadikut), Isamaa (kolm), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (kaks) ja valimisliit Rannarahvas (üks). 21-liikmelises volikogus on neil kokku 15 kohta. Opositsioonis on EKRE (kaks saadikut), valimisliit Kogukondade Viimsi (kaks) ja Keskerakond (kaks).

Laine Randjärv on varem olnud kultuuriminister, riigikogu liige ja aseesimees, Tartu linnapea ja abilinnapea. Ta on töötanud ka Vanemuise kontserdimaja direktorina. Ta valiti 2018. aasta sügisel SA Eesti Kontsert juhatuse liikmeks, kuid peagi see otsus tühistati. Tema isiklik häälte rekordsaak on 9303 häält 2007. aasta riigikogu valimistel.

Tänavu septembris valiti Randjäv Reformierakonna Viimsi piirkonna juhiks Märt Vooglaiu asemele.