Amet lisas, et vabade ametikohtade arv püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta esimesest kvartalist.

Ametikohtade koguarv - vabad ja hõivatud ametikohad kokku - oli kolmandas kvartalis 609 126, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 0,3 protsendi võrra väiksem.

Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusala osatähtsus, seda vastavalt 18, 15 ja 10 protsendiga.

Need tegevusalad olid kolmandas kvartalis ka Eesti suurimad tööpakkujad - kaubanduses oli 2050, hariduses 1473 ja töötlevas tööstuses 1407 vaba ametikohta. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1125 vaba ametikohaga.

Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste juhi Livia Laas rääkis ERR-ile, et töötajate jaoks tähendab see head aega, kuna neil on võimalik tööturul valikuid teha. "Kui ikka tänane olukord töökohal ei sobi, siis saab juurde õppida ja teada kuhu poole vaadata."

Laas märkis, et pikka aega on puudu hooldajaid tervishoiuasutustes, veoautojuhtidest ja IT valdkonna inimestest ent ka logopeedidest. "Tööandjad näevad vaeva, et sinna inimesi leida."

Töösoovijate niiöelda ülejääk on Laasi sõnul lihtsamate kontoritööde osas, kus saab asju digitaliseerida. Ta märkis, et teatav ülejääk on tekkinud ka kujundajate ja multimeedia tegijate osas.

Vabade ametikohtade määr ehk osatähtsus ametikohtade koguarvus oli kolmandas kvartalis 2 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui 2018. aasta kolmandas kvartalis. Suurim oli see 3,1 protsendiga info ja side ning 2,9 protsendiga avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, väikseim aga mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses, kus mõlemas oli näitaja 0,2 protsenti.

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kolmandas kvartalis kõikidest ametikohtadest 31 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli suurim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,7 protsendiga.

Riigiasutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2 protsenti, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,6  protsenti ja välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes 2,3 protsenti.

Vabu töökohti on kõige enam Harjumaal

Enamik ehk 75 protsenti vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas 63 protsenti. Järgnes Tartu maakond 8 protsendiga ja Pärnu maakond 3 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas 2,6 protsendiga ja Võru maakonnas 1,8 protsendiga maakonnas ning madalaim Hiiu maakonnas 0,2 protsendiga ja Lääne-Viru maakonnas 0,5 protsendiga.

Tööjõu liikumist iseloomustab tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku. See oli tänavu kolmandas kvartalis ligi 118 000, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 18 protsenti. Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga on tööjõukäive suurenenud 2 protsenti.

Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid kolmandas kvartalis esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 9 protsenti.