Riigikokku peaks uue riigiameti moodustamise eelnõu jõudma aprillis, ütles ERR-ile haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kes käis esmaspäeval haridus- ja teadusministeeriumi asutuste ja sihtasustuste ühendamisest ülevaadet andmas riigikogu kultuurikomisjonis.

Laidmetsa sõnul anti komisjonile ülevaade ametite ja sihtasutuste praegusest tegevustest ning ühendamisplaanidest. "Et nad saaksid pildi, enne kui tuleb eelnõu, ja täna oli väga konstruktiivne arutelu," lausus ta.

Plaani järgi ühendatakse uue ameti alla sihtasutus Innove, Archimedes, Eesti noorsootöö keskus (ENTK) ja hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA). Innove, HITSA ja Archimedes tegelevad hariduse valdkonna tegevuste elluviimisega, noortevaldkonna poliitikaga tegelevad peamiselt ENTK ja Archimedes.

Eraldiseisvatena jätkavad keele- ja teadusvaldkonna asutused – Eesti Keele Instituut, Eesti teadusagentuur, samuti sporditeabe- ja koolituse sihtasutus (STKS) ja sihtasutus Kutsekoda. Rakendusuuringute keskuselt CentAR tellitud analüüsis soovitatakse STKS viia kultuuriministeeriumi haldusalasse.

Keeleameti loomise plaani arutab valitsus

Viimased kuud on avalikkuses olnud teemaks keeleinspektsiooni tulevik. Laidmetsa sõnul praegu veel analüüsitakse, kas keelepoliitika paremaks rakendamiseks võiks praegusele keeleinspektsioonile anda funktsioone juurde ning kujundada see keeleametiks. Samas pole plaani võimaliku keeleametiga liita ka Eesti Keele Instituut.

"Keeleinspektsioonis näeks me potentsiaali pigem keeleametina, et ei ole ainult järelevalvaja, ta võiks olla ka nõuandev ja toetav asutus, aga Eesti Keele Instituut tegeleb ju tõepoolest rohkem arendustööga," ütles Laidmets, kelle sõnul pole teadus- ja arendustööga tegelevaid asutusi plaanis uute ametitega liita.

Keeleameti loomise plaan on kindel ja ühel hetkel jõuab see valitsuskabinetti, kinnitas Laidmets.

"See plaan on meil laual olnud kogu aeg. Täna (esmaspäeval – toim.) arutasime kultuurikomisjonis, erinevates ringides oleme arutanud. Kindlasti läheb see veel valitsuskabinetti arutamiseks. Enne kui sellised otsused pole lõplikud, ei saa midagi lubada, aga mõte võiks tõepoolest olla see, et meil oleks keelepoliitikat rakendav asutus olemas," rääkis kantsler.

Millal keeleamet võiks tegevust alustada, pole praegu kokku lepitud. "Praegu on mõte, et haridus- ja noorteamet võiks tööd alustada 1. septembrist, aga keeleteemad vajavad veel rohkem arutelu ja see sõltub ka sellest, millal ja kuhu me keele arengukava koostamisega jõuame," selgitas Laidmets.

Haridus- ja noorteameti loomiseks on järgmiseks vaja teha ettepanek vabariigi valitsuse seaduse muutmiseks. Ameti loomise eelnõu saadab haridus- ja teadusministeerium jaanuari jooksul kooskõlastusringile. Laidmetsa sõnul peaks eelnõu riigikokku jõudma aprillis.

Uue amet hakkab tõenäoliselt tegutsema varem justiitsministeeriumi käsutuses olnud hoones Tallinnas Tõnismäel.

Haridusminister Mailis Reps on varem ühendamiskava kommenteerides öelnud, et ministeerium ja allasutused teevad kohati ühte ja sama asja. "Kohati võib-olla on natuke segane, kellel mis vastutus on. Ka allasutused omavahel on dubleerimises – Innovel on omad inimesed, Archimedesel on omad inimesed, noortekeskusel on omad inimesed, aga tihtipeale need programmid, mida rakendatakse, on üsna sarnased," selgitas Reps augusti alguses.

Reps lisas toona, et kui praegu töötab ministeeriumis ja selle allasutustes 700 inimest, siis asutusi liites vaadatakse ka personalivajadus üle.

"Sellist suurt koondamislainet esimeses ringis kindlasti ei tule, aga vaadatakse tasapisi – võib-olla 600–700 inimest on veidi palju," ütles minister.

Laidmets ütles esmaspäeval, et personaliküsimus pole praegu kõige pakilisem teema ning mingeid arve välja öelda praegu ei saa.

"Personali vähendamist otseselt kindlasti praegu arutatud ei ole, pigem vaadatakse üle funktsioonid, mida eesti rahval vaja on, mida need asutused pakkuma peaksid, ja vaatame kindlasti ka üle, kes ja kuidas seda tegema peaks," märkis ta.