Ministeeriumi koostatud kava kohaselt võiks koondada Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK), sihtasutuse Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) ja sihtasutus Innove täidetud ülesanded ühendametisse ning viia sinna üle ka poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ministeeriumist.

Keeleamet jätkaks kõigi seni keeleinspektsiooni funktsioonide täitmist ning lisaks viidaks keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused ministeeriumist, Archimedesest ja Eesti Keele Instituudist. "Kuivõrd valitsusasutuse ülesannete ring laieneb, muudetakse eelnõuga ka valitsusasutuse nime - senise selgelt järelevalvega seotud "Keeleinspektsiooni" asemel võetakse valitsusasutuse nimena kasutusele laiemate ülesannetega enam kooskõlas olev "Keeleamet"," öeldakse ümberkorralduste eelnõu seletuskirjas.

Ühendamiste põhjuseks ülesannete kattuvus

Ühendamise aluseks oleva rakendusuuringute keskuse Centar analüüsis leitakse, et haridus- ja teadusministeeriumi poliitika rakendamise tasand on killustatud ja see toob kaasa probleeme. Nii on rakendustasandi organisatsioonide tegevusvaldkonnad, funktsioonid ja nende tegevuse sihtgrupid osaliselt kattuvad, mis tekitab aeg-ajalt dubleerimist. Samuti on ministeeriumil raske saada valitsemisalas toimuvast terviklikku ülevaadet, sest ülesandeid delegeeritakse rakendustasandil nii paljudele erinevatele organisatsioonidele. "Ülesannete delegeerimine rakendustasandi erinevatele organisatsioonidele võib tekitada segadust, sest alati ei ole üheselt selge, miks mingi ülesanne delegeeriti just sellele rakendustasandi organisatsioonile," tõdetakse Centari analüüsis.

Samuti on analüüsi kohaselt rakendustasandi organisatsioonide vahelise koostöö juhtimine nii paljude organisatsioonide korral keeruline, kuna sageli on ka organisatsioonide nägemused lahendusest või töökorraldusest erinevad. Sellest tekkivate probleemide lahendamine on aga vaevaline, kuna ministeeriumil pole koostöö juhtimist võimalik kellelegi delegeerida, leitakse analüüsis.

Samas märgitakse ka, et ministeeriumi ja rakendustasandi vaheline rollijaotus on aja jooksul muutunud segaseks, eeskätt puudutab see koolipidamise ja struktuurvahenditest finantseeritud projektide elluviimise funktsioone. Selle näiteks tuuakse olukord, kus ministeerium on 65 õppeasutuse koolipidaja, ehkki see sobiks hästi rakendustasandi ülesandeks. Koolipidamise ülesanded on seni olnud HTM-i käes suuresti parema lahenduse puudumise tõttu – ühegi rakendustasandi asutuse ülesannete hulka koolipidamine praegu ei kuulu ning pole head kandidaati, kelle ülesannetele see lisada, märgitakse Centari analüüsis.

Lisaks usuvad analüüsi koostajad, et organisatsioonide konsolideerimine võiks aidata vähendada tugiteenustele kuluvat ressurssi.

Ümberkorralduste tulemusel peaks suurenema noorte- ja haridusvaldkonna tegevuste sidusus ning seeläbi tugevneb ka formaal- ja mitteformaalõppe koostoime. Samuti tekivad selgepiirilised haridus- ja noortevaldkonna teenused, mis vähendab mitmesugust dubleerimist valdkonnas.

Lisaks tekib asutuste ühendamisest kokkuhoid, suureneb haldusala ülesehituslik selgus ja see tagab ka teenuse kasutajatele suurema selguse. Ka loodab ministeerium, et paraneb nende asutuste poolt pakutav sisend poliitika kujundamisse.

Keeleametist saab keelepoliitika rakendaja

Keeleameti loomisega tekib ühene vastutus keelepoliitika rakendamise eest, leiab ministeerium. 

Eesti Keele Instituudist liiguvad keeleametisse avalik tasuta keelenõuanne, keelehoole (sealhulgas oskus- ja eurokeelehoole) ja keelekorraldus, selge keele edendamine; kirjakeele normi tagamine; sõnaraamatute valdkonna rakenduslikud ülesanded; terminoloogia valdkonna rakenduslike ülesanded; elektrooniliste sõnastikusüsteemi arendamine ja haldamine; uute avalike keeleteenuste arendamine; keeletehnoloogiliste süsteemide arendamine ja haldamine. Ülesannete jaotuse tulemusel muutub selgemaks keelepoliitika valdkonna korraldus, eraldades senisest selgemalt keelepoliitika kujundamine, rakendamine ning teadus- ja arendustegevus.

Eraldisesivate asutustena jätkaksid ka tulevikus haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tegutsevad SA Kutsekoda, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Keele Instituut. Spordikoolituse ja – Teabe Sihtasutuse sooviks HTM aga viia üle kultuuriministeeriumi haldusalasse.

Ühendameti moodustamise ja keeleameti nime muutmisega seoses vajab muutmist Vabariigi Valitsuse seadus ning sellega kaasnevalt tuleb muuta ka haridusseadust, halduskoostöö seadust, keeleseadust, kodakondsuse seadust, kutseõppeasutuse seadust, kõrgharidusseadust, noorsootöö seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust.

Ümberkorralduste ajakava kohaselt peaks ametid ikema loodud 1. augustiks 2020 ning need alustaksid teenuste pakkumist sama aasta 1. septembril.

Ühendamise kulu 240 000 eurot

Asutuste ühendamisega on seotud ühekordsete kulude suuruseks hindab ministeerium 240 000 eurot.

Ühekordsed kulud on seotud peamiselt värbamis- ja kolimiskuludega, sümboolika uuendamisega, IKT ja kommunikatsiooniga, ühendamise loomisega kaasnevate töökorralduse ja kultuuri kujundamisega seotud üritustega.

Kui palju ühendameti moodustamisega töökohti kaob, ei ole ministeeriumi hinnangul veel selge. Töötajate arvu vähenemised tulenevad peamiselt vabatahtlikust voolavusest, töökorralduse uuendamisest, tugiteenuste optimeerimisest ja arvestusteenuste konsolideerimisest riigi tugiteenuste keskusesse.

Ühendamiste tekib vajadus töökohti ümber paigutada Tallinna-siseselt ning maakondades, kus asutustel on lõppemas üürilepingud. Tallinnas koondutakse olemasolevatele pindadele Tõnismäel ja Ülemiste linnakus. Maakondades koondutakse teenuse osutamisel riigimajadesse välja arvatud Tartus, kus pikemas perspektiivis otsitakse võimalust koonduda ühte asukohta ning arvesse võetakse ka haridus- ja teadusministeeriumi paiknemist samas linnas.