Blogiülevaade: Johnson sai Briti valimistel kindla parlamendienamuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1576119360000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Ühendkuningriigis toimusid neljapäeval erakorralised parlamendivalimised, mis otsustavad Brexiti-protsessi edaspidise saatuse. Lävepakuküsitlus prognoosis peaminister Boris Johnsoni Konservatiivsele Erakonnale suurt parlamendienamust ja seda kinnitasid ka hilisemad ametlikud tulemused.

Valimisjaoskonnad avasid uksed hommikul kell 7 ja sulgesid need kell 22 (Eesti aja järgi vastavalt kell 9 ja kesköö). Hääli hakati lugema kohe pärast keskööd ning siis avaldati ka BBC, ITV ja Sky Newsi tellitud Ipsos MORI lävepakuküsitlus, mis prognoosis, et Boris Johnsoni juhitud konservatiividel õnnestub saavutada parlamendi alamkojas kindel enamus ehk 368 kohta 650-st.

Erinevate ringkondade tulemused laekusid öö jooksul ning varahommikuks oli ka ametlikult selge, et Johnsonil on soovitud parlamendienamus käes. Võit oli siiski natuke väiksem kui lävepakuküsitlus prognoosis ehk 365 kohta. Jeremy Corbyni leiboristid said aga ajalooliselt viletsa tulemuse. Valimisaktiivsus oli 67,2 protsenti ehk madalam kui 2017. aastal.

Tegemist oli viimase viie aasta jooksul juba kolmandate parlamendivalimistega.

Parlamendienamuse saavutamine tähendab, et Johnsonil on võimalik saada parlamendi heakskiit oma Brexiti-leppele, milles ta Euroopa Liiduga oktoobris üksmeelele jõudis. Johnson on varem kinnitanud, et juhul, kui õnnestub parlamendienamus saavutada, lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust 2020. aasta 31. jaanuariks. See ei tähendaks kogu protsessi lõppu, sest üleminekuperioodil vajavad kokku leppimist veel mitmed siseriiklikud rakendusaktid ja kõikvõimalikud lepped, mis reguleerivad Ühendkuningriigi edaspidiseid suhteid Euroopa Liiduga.

Edaspidiste pingete allikaks võib kujuneda aga see, et Šotimaal said väga veenva võidu uut iseseisvusreferendumit nõudvad jõud.

Olulisemad asjaolud:

* Boris Johnsoni Konservatiivne Partei sai suure parlamendienamuse;

* see annab Johnsonile tugeva mandaadi teha teoks oma Brexiti-plaanid, näiteks lahkumise EL-ist järgmise aasta 31. jaanuariks;

* konservatiivid said suurima võidu pärast Margaret Thatcheri 1987. aasta valimisvõitu;

* seevastu Jeremy Corbyni leiboristid tegid oma halvima tulemuse pärast 1935. aastat;

* Corbyn küll kohe tagasi ei astu, kuid lubas, et järgmiste valimiste ajal ta erakonda enam ei juhi;

* liberaaldemokraadid ei suutnud vahepeal tekkinud võimalust ära kasutada ning erakonna juht Jo Swinson kaotas oma parlamendikoha. Erakonnajuhi kohalt astub ta tagasi;

* Šotimaal sai suurvõidu uut iseseisvusreferendumit nõiudev ja EL-i jäämist sooviv Šoti Rahvuspartei (SNP). Tegemist saab ilmselt olema lähiaastatel ühe tõsisema pingete allikaga Ühendkuningriigis;

* Esimest korda ajaloos on Põhja-Iirimaal rohkem Iiri vabariiklastest saadikuid kui unioniste. Nii nagu Šotimaal toetati ka seal referendumi ajal EL-i jäämist, unionistide DUP oli aga tugevalt Brexiti-meelne;

* Ülemkogul viibivad EL-i riigijuhid võtsid valimistulemuse üldiselt positiivselt vastu, sest London on saamas teovõimalist valitsust ning Johnsoniga on lahkumislepe juba oktoobris sõlmitud;

* see, et Brexit toimub, ei tähenda aga seda, et oleks selge, milliseks see Brexit lõpuks kujuneb. See selgub alles üleminekuperioodil ja läbirääkimistel Ühendkuningriigi ja EL-i edasiste suhete asjus.

Lõplik tulemus

Lõplikud valimistulemused näitavad, et peaminister Boris Johnsoni konservatiivid saavutasid parlamendis 80-kohalise enamuse:

* Konservatiivne Partei 365;

* Tööpartei 203;

* Šoti Rahvuspartei 48;

* Liberaaldemokraatlik Partei 11;

* Põhja-Iiri Demokraatlik Unionistide Partei (DUP) 8;

* Sinn Fein 7;

* Plaid Cymru 4;

* SDLP 2;

* Roheline Partei 1;

* Alliance Party 1.

OTSEBLOGI

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".

TAUST

Põhjalikku otseblogi valimiste kohta pakkusid näiteks BBC, Guardian ja Politico.

Kuigi Boris Johnsoni juhitud Konservatiivne Partei oli olnud kõikides arvamusküsitlustes kindlal esikohal, oli Jeremy Corbyni Tööpartei viimastel päevadel vahemaad konservatiividega vähendanud. Samas raskendas leiboristide seisu asjaolu, et väga vasakpoolne Corbyn on ebapopulaarne paljude oma partei liikmete ja valijate seas, eriti on tema parteisiseseid ja EL-i liikmeks jäämist toetavaid kriitikuid häirinud tema pikka aega kestnud ebalev hoiak Brexiti küsimuses. Jo Swinsoni liberaaldemokraatidel polnud samas õnnestunud segadust leiboristidest EL-i toetajate seas ära kasutada ning seega jäi vahepeal loodetud liberaaldemokraatide suur tõus ära.

Samas lootsid Euroopa Liitu jäämist toetavad jõud viimaste minutiteni taktikalisele hääletamisele, millega õnnestunuks konservatiivid parlamendienamuseta jätta ning moodustada kirju koalitsioon, mis kutsuks ellu uue Brexiti referendumi.

Mõneti eraldiseisev küsimus on veel Šotimaa, kus 2016. aasta referendumi ajal toetati selgelt EL-i jäämist ning kus lähenev Brexit on andnud lisajõudu nii Nicola Sturgeoni Šoti Rahvusvaprteile (SNP) kui ka algatusele korraldada uus iseseisvusreferendum.

Arvestades Ühendkuningriigi valimissüsteemi, kus parlamendikoha saab ringkonnas esimesele kohale jõudnud kandidaat, oli Johnsoni konservatiividel Jeremy Corbyni leiboristide ees soliidne edumaa. Samas on sellest samast valimissüsteemist tulenevalt protsess võrdlemisi raskelt prognoositav ja arvamusküsitlused on väga sageli valimistulemust prognoosides eksinud. Nii juhtus ka nüüd, nii suurt võitu Johnsonile siiski üldjuhul ei prognoositud.

See tuli välja näiteks 2016. aasta juunis, kui toonane peaminister Theresa May kutsus head reitingut arvestades esile erakorralised valimised, et oma parlamendienamust suurendada. Valimistel aga konservatiivid hoopis kaotasid parlamendienamuse ning May oli sunnitud otsima toetust Põhja-Iirimaa unionistidelt. Sarnaselt üllatav oli lähiminevikus ka see, et 2015. aasta parlamendivalimistel võitsid David Cameroni juhitud konservatiivid parlamendienamuse ega vajanud valitsuse moodustamiseks enam liberaaldemokraatide toetust.

Peaminister Boris Johnson lubas kolmapäeval võidelda iga hääle nimel pärast küsitlust, mille järgi oli konservatiivide edu vahetult enne valimisi kahanenud.

Uuringufirma YouGov teisipäevase uuringu järgi oleksid konservatiivid 650-liikmelises parlamendi alamkojas 28-liikmelise enamuse. Varasema, 27. novembri uuringu järgi oldi enamuses 68 saadikukohaga.

"Seekordne veamäär võib tähendada konservatiividele 311–367 kohta," teatas YouGov. Vea alumine ots tähendanuks, et toorid parlamendis enamust ei saavuta.

"See ei saaks olla pingelisem, see ei saaks olla väiksema vahega," ütles Johnson. "Me võitleme iga hääle nimel," lisas ta kampaaniaüritusel.

Peamise opositsioonierakonna Tööpartei juht Jeremy Corbyn ütles valijatele, kes pole veel oma valikus kindel: "Me paneme raha teie kukrutesse, sest te väärite seda. Selle maksavad kinni rikkaimad ja suured ettevõtted."

Corbyn toetas EL-iga leppe sõlmimist, mis seoks Ühendkuningriigi tihedamalt blokiga. Pärast leppe saavutamist tahtis ta panna selle rahvahääletusele, kus kodanikel oleks võimalus valida ka EL-i liikmeks jäämist.

YouGovi järgi oli kasvanud toetus Šoti Rahvaparteile (SNP), kes koguks prognooside järgi 41 saadikukohta. Liberaaldemokraatidele aga ennustati vaid 15 kohta.

Neljapäeval alanud Euroopa Liidu tippkohtumisel esindas Suurbritanniat Euroopa Ülemkogu uus alaline eesistuja, endine Belgia peaminister Charles Michel, ütles Briti valitsuse pressiesindaja.

"Tavakohaselt andis Ühendkuningriik oma hääle üle Euroopa Ülemkogu eesistujale, kes tegutseb tema nimel," ütles pressiesindaja.

Reedel, kui Ühendkuningriigi parlamendivalimiste tulemused on selgunud, arutatakse ilma Briti ametniketa Brexiti-järgsete kaubanduskõneluste alustamist.

Kui Johnson saab parlamendis enamuse, ratifitseeritakse EL-iga sõlmitud lahkumislepe ja Ühendkuningriik saab 31. jaanuariks Euroopa Liidust lahkuda.

Briti parlamendivalimised numbrites

Britid asuvad neljapäeval valima viimase nelja ja poole aasta kolmandat parlamendikoosseisu. Järgnevalt mõned tähtsamad numbrid:

650

Briti parlamendi alamkojas saadaolevate mandaatide arv. Arv hõlmab 533 valimisringkonda Inglismaa, 59 Šotimaal, 40 Walesis ja 18 Põhja-Iirimaal.

Võimul olev Konservatiivne Partei kandideerib neist 635 ringkonnas. Peamine opositsioonierakond Tööpartei on tal tihedalt kannul 631 ja Brexiti-vastased liberaaldemokraadid 611 ringkonnaga.

70

Eelmistel, 2017. aasta juunis toimunud parlamendivalimistel parteide vahel käsi vahetanud mandaatide arv.

See on vaid 11 protsenti kõikidest kohtadest ning arv on viimastel valimistel vaid kahanenud, ütleb ühendus Valimisreformi Selts.

3321

Valimistel kandideerivate inimeste arv valimisühenduse AEA andmete järgi.

Neist vaid kolmandik - 1124 - on naised, näitab BBC analüüs. Kandidaatidest 227 on kas sõltumatud või neil puudub parteiline kuuluvus.

12

Enim kandidaate ühes valimisringkonnas: Uxbridge ja Lõuna-Ruislip. Seal kaitseb oma kohta peaminister Boris Johnson.

See on ainus üle 10 kandidaadiga ringkond. Kandidaatidest kuus on sõltumatud, neist kaks enda sõnul galaktikatevahelised kosmoseisandad.

5034

Häälte arv, millega Johnson 2017. aastal Uxbridge'i ja Lõuna-Ruislipi mandaadi võitis.

Ametisolev peaminister võitis viimati oma mandaadi niivõrd väikese häälteenamusega 1924. aastal ning kui ta nüüd kohast ilma jääb, siis saab temast esimene seda parlamendivalimistel teinud ametisolev peaminister.

2

Väikseim kaitsmisele minev häälteenamus. Kohta Kirde-Fife'is üritab hoida Stephen Gethins Šoti Rahvusparteist (SNP).

40 000+

Valimisjaoskondade arv Ühendkuningriigis AEA andmete järgi.

Keskvalitsus numbrit reeglina kokku ei arvuta, kuid 2015. aastal oli valimisjaoskondi pisut üle 40 100, lisas ühendus.

326

Teoreetiline "maagiline mandaatide arv", mis võitja vajab parlamendis teovõimelise enamuse saavutamiseks. Tegelikkuses on arv pisut väiksem.

Spiikriterolli täidavad vähemalt neli parlamendisaadikut, mistõttu ei saa nemad kunagi hääletada. Lisaks ei kavatse enda võidetud kohtadele asuda Põhja-Iiri vabariikliku erakonna Sinn Feini saadikud.

317

Konservatiivide 2017. aastal võidetud kohtade arv, mis tegi neist parlamendis suurima erakonna. Neil õnnestus saada kojas enamus ja moodustada valitsus Põhja-Iiri Demokraatliku Unionistliku Partei (DUP) 10 saadiku toel.

Seekord aga otsustas euroskeptik Nigel Farage mitte panna oma Brexiti Partei kandidaate ühtegi valimisringkonda, mis on praegu konservatiivide käes. Sammu eesmärk on suurendada nende parlamendisaadikute arvu, kes tõotavad viia Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja kindlasti ja kiirelt.

59

Kohtade arv Brexiti-vastaste erakondade käes. Liberaaldemokraadid, Rohelised ja Walesi rahvuslaste Plaid Cymru lõid ajutise liidu, eesmärgiga suurendada teist Brexiti-referendumit toetavate kandidaatide võiduvõimalusi.

Tööpartei ja SNP, kes samuti toetavad teise Brexiti-referendumi korraldamist, otsustasid liitu mitte astuda.

10

Kandideerivate teismeliste arv. Kandidaatide miinimumvanus on 18.

500

Summa naelades, mis iga kandidaat peab kandideerimiseks maksma. Kandidaat saab raha tagasi, kui ta kogub kehtivatest hääletussedelitest 5 protsenti või rohkem.

8700

Põhisumma naelades, mis iga kandidaat võib viis nädalat kestval valimiskampaaniaperioodil kulutada.

Nad võivad lisaks kulutada väikeseid ja vahelduvas suuruses summasid, mis arvutatakse nende valimisringkonnas registreeritud valijate arvu pinnalt.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: