Valitsuse prioriteet on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust 31. jaanuaril. Samuti pühendub valitsus sellele, et riikliku tervishoiuteenuse lisarahastamine saab seaduseks, vahendas BBC.

Kuninganna loetles oma kõnes üle 30 kavas oleva eelnõu, millest seitse on seotud Brexitiga. Need seitse eelnõu puudutavad kaubandust, põllumajandust, kalandust, immigratsiooni, finantsteenuseid ja rahvusvahelist eraõigust.

Esimesena läheb parlamenti muudetud Brexiti-eelnõu (Withdrawal Agreement Bill - WAB), mis võimaldab Suurbritannial Euroopa Liidust lahkuda. See eelnõu jõuab parlamenti reedel.

Konservatiivne Partei sai Briti alamkojas 80-kohalise enamuse, mis on suurim pärast Margaret Thatcheri valitsust 1987. aastal.

Samuti teatas valitsus, et kavatseb kinnitada seadusesse riikliku tervishoiuteenuse lisarahastamise, lubades aastani 2024 igal aastal 33,9 miljardit naela (ligi 40 miljardit eurot) lisaraha. See tähendab, et valitsuse kulutused NHS-ile kasvavad aastases võrdluses 3,4 protsenti.

Tööpartei teatas valitsuse plaanidele reageerides, et valitsust hinnatakse selle järgi, millises ulatuses ta suudab tasa teha aastaid kestnud tervishoiuteenuste alarahastamise. Tööpartei leiab, et valitsuse senised ettepanekud ei suuda leevendada üha kasvavaid ooteaegu ja personalipuudust.

Kuigi valitsuse kulutuste kasv NHS-ile on suur, jääb see siiski alla näiteks Tööpartei liidrite Tony Blairi ja Gordon Browni valitsuste aastasele kasvule, mis oli keskmiselt kuus protsenti.

Samuti andis kuninganna kõnes teada, et ministrid tahavad jõuda kõigi parteide konsensusele sotsiaalhoolekandesüsteemi pikaajalise reformi osas, samuti jätkab valitsus tööd vaimse tervise seadusega.

Lisaks kavandab valitsus vägivaldsete kurjategijate karistuste pikendamist.

Valitsus teatas neljapäeval ka, et kavatseb lõpetada 31. jaanuaril Euroopa Liidust väljumise ministeeriumi töö. "Personaliga on täna räägitud. Me oleme väga tänulikud nende töö eest ning aitame leida kõigile uue rolli," seisis pressiteates.