Paljud 109 esimest korda parlamenti valitud konservatiivist olid võidukad piirkondades, mis varem olid Londonisse saatnud leiboristidest poliitikuid, vahendasid BBC, Reuters ja Times.

Nende esimeseks ülesandeks on nüüd hääletada Brexiti-eelnõu poolt, mille Johnson on lubanud juba enne jõulupühi alamkojas hääletusele panna.

Kuninganna Elizabeth II avab uue parlamendi koosseisu ametlikult neljapäeval, kui ta peab traditsioonilise kõne valitsuse programmi teemal.

Johnsoni Brexiti-eelnõu (Withdrawal Agreement Bill (WAB)) pannakse valitsuse kinnitusel hääletusele juba reedel. Kuna Konservatiivsel Erakonnal on uues alamkoja koosseisus 80-kohaline enamus, ei tohiks eelnõu heaks kiitmisega probleeme tulla, ja seega oldaks Johnsoni lubatud graafikus, mille kohaselt lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust 31. jaanuariks.

Kuninganna kõne peaks sisaldama ka eelnõusid, mis on seotud Johnsoni valimiskampaania ajal tehtud lubadustega, sealhulgas lubadusega tagada riikliku tervishoiuteenuse (NHS) rahastamine vähemalt aastani 2024. Samuti on alust eeldada samme, mille eesmärgiks on saada Põhja-Iirimaale kiiremas korras teovõimeline valitsus.

Samuti eeldavad analüütikud, et Johnson teeb valitsuskabinetis muudatusi. Muuhulgas tuleb tal leida ministrid kohtadele, mille eelmised täitjad loobusid äsjastel valimistel kandideerimast. Sellisteks ametikohtadeks on näiteks kultuuriminister ja Walesi küsimuste minister.

Johnsonil tuleb pärast Brexitit leppida Euroopa Liiduga kokku uues kaubandusleppes ning saavutada sellele alamkoja heakskiit enne seda, kui Brexiti-järgne üleminekuperiood 2020. aasta 31. detsembril läbi saab. Johnson on korduvalt rõhutanud, et üleminekuperioodi pole kavas pikendada.

Samal ajal jätkub olukorra analüüs sõjajärgse suurima valimiskaotuse saanud Tööparteis ning leiboristid peaksid kogunema juba uue aasta alguses, et panna paika ajakava, mille alusel erakonnale Jeremy Corbyni asemele uus esimees valitakse. Corbyn ise olevat avaldanud soovi, et protsess viidaks läbi kiirelt, et uus juht juba märtsi lõpuks paigas oleks.

Johnsoni plaanid

* Valitsusremont ja ümberkorraldused ministeeriumides

Väidetavalt on Johnson ja tema peamiste nõunike hulka kuuluv Dominic Cummings koostanud plaani, mis ei näe ette ainult mõnede ministrite välja vahetamist, vaid näeb ette ka mitmete ministeeriumide ühendamist, osakondade kaotamist ning ametnike asemel väljaspoolt toodud ekspertide kasutamist. Samuti muutuks plaani kohaselt lihtsamaks ametnike vallandamine. Valitsuskabineti liikmetest olevat aga lausa kolmandik veebruaris silmitsi vallandamisega.

Cummingsi väidetavaid revolutsioonilisi plaane on tabanud juba kriitika ka Johnsoni enda parteikaaslaste poolt, kelle arvates oleks sellise plaani ellu viimine praegusel hetkel liiga suurt segadust põhjustav.

* Rahastus tööhõive parandamiseks ja taristuprojektid

Johnsoni valitsusel on kavas 78 miljardit naelsterlingit Inglismaa põhjaosas uute teede, sildade ja transporditeenuste arendamiseks. Samuti on plaanid arendada Briti majandust väljaspool Londonit, et ka Põhja-Inglismaa elanikel oleks parem juurdepääs kõrgtehnoloogia vallas pakutavatele töökohtadele.

* Liikumine poliitilisse tsentrisse

Johnsoni strateegiaks on, et tema algatused järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste tagamise, taristuprojektide ja tööhõive vallas, suudavad veenda Põhja-Inglismaa valijaid ka edaspidi konservatiivide poolt hääletama.

Asjaolu, et Johnson külastas äsja leiboristist tsentristi Tony Blairi kunagist valimisringkonda Sedgefieldi, mille Konservatiivne Partei neljapäeval võitis, peetakse väga märgiliseks. Sarnaselt Blairile üritab Johnson end üha rohkem näidata tsentristina, kes seisab kõigi huvide eest.

Selle strateegia esimeseks käiguks on tagada riikliku tervishoiuteenuste rahastamine ning tõmmata sellega vaip alt leiboristide süüdistustelt, et konservatiividel olevat NHS-iga mingid halvad kavatsused, näiteks selle erastamine või kaubandusleppe käigus selle USA-le "müümine".

* Noored konservatiivid

Leiboristide piirkondades võidu saavutanud konservatiivide seas torkavad samuti silma noored poliitikud, kes erinevad oluliselt senisest Konservatiivse Partei poliitiku stereotüübist. Ehk tegu on töölisklassi päritolu ja tavakoolis hariduse saanud poliitikutega, kes toetavad Brexitit, kuid on samas veendunud riikliku tervishoiuteenuse vajalikkuses ning kellest paljud on ühiskondlikes küsimustes, nagu näiteks geiabielud, võrdlemisi liberaalsed.