Ilutulestik häirib lisaks lemmikloomadele ka lindude elu
Aastavahetuse ilutulestik ei põhjusta probleeme ainult koduloomadele, vaid ka lindudele. Asulates elavatele lindudele võib nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnava tulemüra tagajärg olla arvukuse vähenemine ning ettearvamatu käitumine.
Neid linde, kes öösel ei maga, on vähe. Enamik lindudest on aga unerežiimil ning pürotehnikast tekkiv müra sunnib neid ohutut paika leidma. Kuna ilutulestiku perimeeter on lai, siis on ainus variant lennata kõrgele üles, mis kulutab palju energiat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Mida lind talvel teeb? Ta sööb päeval selleks, et öö üle elada, ja kaotab märkimisväärse hulga oma kehakaalust just magades. Ja nüüd, kui see suurem või väiksem lind üles peletada, paanika tekitada, veri on adrenaliini täis, siis ta pekslebki seal taevas. Ja väga paljud neist ka lõpetavad seal, kas selle tõttu, et nad lõpuks energiast tühjaks saavad, või selle tõttu, et neil süda üles ütleb. Kujutame seda ette, kui keegi tuleks meie juurde ja ütleks öösel, et nüüd üles, marss, tund aega jooksete täismahus, kaks tundi, riideid peale ei saa panna, talvel külm väljas. See on umbes midagi samasugust," kirjeldas Eesti metsloomaühingu asutaja Marek Strandberg.
Ilutulestiku mõju lindudele on Amsterdami ülikooli teadlased tuvastanud ka radariga.
Eestis on eelkõige ohvrid asulates talvituvad linnud nagu tihased, varblased, varesed ja vesilinnud.
Tartu ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi sõnul on lindude elurütmid tulemürast pikalt häiritud.
"Reeglina see väljasuremist ei põhjusta, küll aga ta võib põhjustada lühiajalisi arvukuse muutusi linnades. Tavaline on see, et näiteks kolm päeva pärast ilutulestikku on veel linnas suhteliselt vaikne, aga kümne päeva pärast on linnud tagasi tulnud. Aga see tähendab ikkagi kolme- kuni kümnepäevast häiringut linnu tavapärases elurütmis. Ja kuidas see lõpeb? Paljude jaoks lõpeb see letaalselt," rääkis Mägi.
"Paar aastat tagasi, kui ma juhtusin olema uusaastaööl Tartus Toomemäel, mõtlesin, et lähen vaatan ka seda ilutulestikku, aga minu tähelepanu köitsid hoopis rohkem hakiparved, mis kesklinnast üles tõusid. Mina mõtlesin tükk aega, et huvitav, millal nad ükskord saavad maanduda, sest kui vaadata Tartu kesklinnas toimuvat, siis kesklinnas lastakse pauku ja ümber Tartu igal pool - 360 kraadi ümber Tartu on tulemeri tund aega - ja lindudel ei ole sisuliselt võimalik mitte kuskile minna. Siis ma mõtlesin lõpuks, et vaesed linnud," meenutas ta.
Ainus lahendus probleemile on inimeste hea tahe ehk ilutulestiku laskmisest hoidumine.
Toimetaja: Merili Nael