"Siseministrile teadaolevalt ei ole tehtud mingisuguseid toiminguid tulenevalt endise maaeluministri pöördumisest," märkis Helme 3. jaanuaril välja saadetud kirjalikus vastuses riigikogu liikme Urmas Kruuse poolt varem esitatud arupärimisele.

Kruuse (Reformierakond) edastas 10. detsembril siseminister Helmele kirjaliku küsimuse, kus uuris, kas Mart Järvikut on ebaseaduslikult pealt kuulatud, nagu viimane väitis ja millistele tulemustele siseminister jõudis endise maaeluministri kahtluseid kontrollides.

Kruuse küsis Helmelt ka, kui palju on Eestis üldse aastas juhtumeid, kus on toimunud ebaseaduslik jälitustegevus ning mitmel juhul aastas on ebaseadusliku jälitustegevuse korraldanud uurimisasutused?

Helme vastas, et eraviisilist jälitustegevust on registreeritud kuriteona 2016. aastal 17 juhtumit, 2017. aastal 71 juhtumit, 2018. aastal 22 juhtumit ning 2019. aastal (kuni 20. detsembrini) 24 juhtumit. Ebaseadusliku jälitustegevust ja teabe varjatud kogumist oli üks juhtum, aga seda 2017. aastal.

Järvik saatis 22. novembril Helmele e-kirja, kus avaldas kahtlust, et ministri kabinetis toimub ebaseaduslik jälitustegevus. "Siia võivad olla paigaldatud pealtkuulamise või muud sellekohased seadmed. Palve, viia täna kiirelt läbi ametlik kontroll minu kabineti üle vaatamiseks vastava komisjoni poolt," kirjutas Järvik.

Siseministeeriumi pressiesindaja on ERR-ile öelnud, et Järviku kiri laekus tõesti 22. novembril, kuid siseminister ei jõudnud teemaga koheselt tegeleda ning juba 25. novembril oli Järvikul viimane tööpäev ministrina. Postimehe andmetel osutus Järviku kabinetist leitud seadeldis hoopis wifi signaali võimendiks.