Kemplemine Riia duuma laialisaatmise üle võttis uue pöörde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Läti poliitikute kemplemine Riia linnaduuma laialisaatmise ja erakorraliste valimiste korraldamise üle on võtnud uue pöörde ning otsustamisse kaasatakse ka rahvas.

Jaanuari keskel hakatakse koguma allkirju referendumi korraldamiseks, sest president peatas seadusemuudatused, mis lubanuks erakorralistel valimistel võimule saanud volikogul olla ametis senisest kauem ehk ka järgmistele korralistele valimistele järgnevad neli aastat.

Linnaduuma laialisaatmise saaga kaugeneb üha enam valitsuse toodud ettekäändest ehk saamatusest prügimajanduse korraldamisel ning kruvib üles poliitilisi tuuli. Näiteks kiitis parlament suures saalis heaks seadusemuudatused, mille vastu oli enne seda hääletanud vastav komisjon.

Sisuks on soov pikendada erakorralistel valimistel saadud mandaati järgmiste korraliste valimiste perioodi lõpuni ehk kui Riia duuma uus koosseis valitaks praegu, saaks see võimul olla üle viie aasta. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleks järgmise aasta juunis toimuvate korraliste valimiste aegu valida uus koosseis.

Et aga rohkem kui kolmandik seimi liikmeist ehk 41 saadikut palus presidendil seadusemuudatuste väljakuulutamine peatada, siis vastavalt põhiseadusele pidi riigipea seda soovi ka arvestama. See omakorda tähendab, et kuu aja jooksul toimub üle kogu Läti allkirjade kogumine referendumi väljakuulutamiseks.

Uues olukorras peab koalitsioon arutama, mis edasi saab. Kui seni oli Läti regionaalminister Juris Puce seisukohal, et Riia linnaduuma tuleb väga kiiresti laiali saata, siis nüüd soovitab minister tõmmata hoopis pidurit. Tekib küsimus, kas on mõtet erakorralistel valimistel, kui uus duuma saab ametis olla mitte rohkem kui aasta-poolteist.

Läti peaminister Krišjanis Karinši meelest tuleb Riia linnaduuma laiali saata, sest lisaks prügimajandusele on neil probleeme ka istungiteks vajaliku kvoorumi kokkusaamisega.

"Linnaelanike huvi on ju see, et valitud duuma suudaks täita oma ülesandeid," märkis Karinš.

Riia linna kauastel võimuparteidel on koostöö tegemine järjest keerulisem, kuid mõlemad näevad erakorraliste valimiste taga poliitilisi põhjusi.

Koosmeele esimees Janis Urbanovićsi sõnul ei saa linnaduuma laialisaatmise otsus olema seaduslik, sest need ajendid on poliitilistel põhjustel välja mõeldud. "Kuid see valitsus erineb kõigist eelmistest, niipalju, kui mina tean, selle poolest, et nad ei pea seadusi millekski - ei enda vastu võetud seadusi, ei vanu ega ka põhiseadust," ütles ta.

Kui 16. jaanuarist veebruari keskpaigani kogutakse kümnendiku valijate hääled ehk ligi 155 000 allkirja, toimub seejärel seadusemuudatuste kohta referendum. Kui seda arvu koguda ei õnnestu, kuulutab president muudatused välja. Kui parlament peaks aga korraldama uue hääletuse, kus poolt hääletab vähemalt kolm neljandikku saadikuist, jääb referendum ära.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: