Inimeste teadlikkus pensionireformist on madal, kuid plaanid rahaga suured
Inimestel on pensionisamba reformi asjus suured teadmisteaugud, samas on vildakate teadmiste peale rajatud suured plaanid, mida oma vabaneva tulevase pensionirahaga peale hakata, selgub Swedbanki tellitud uuringust.
Turu-uuringute AS viis Swedbanki tellimusel detsembris läbi uuringu, kus selgitas, mida inimesed pensionireformist teavad ning millised on nende plaanid pensionirahaga pärast teise samba vabakslaskmist.
Uuringust selgus, et enamik inimesi ei ole pensionireformi sisuliste muutustega kursis. Teadlikkus, mida reform endaga kaasa toob, oli suurem kõrgharidusega ja juhtide või spetsialistidena töötavate inimeste seas, ent lihttöölistest ei osanud koguni 60 protsenti uuringus osalenutest vastata ühelegi pensionireformi puudutavale väitele. Noorte hulgas oli teadmatus levinum, 55-65-aastased olid aga teistest informeeritumad.
Nii ei teadnud 45 protnsenti kõigist vastanutest, et teise samba sissemakseid saab peatada, nii et kogunenud raha jääb fondi; sama palju ei teatud ka seda, et teisest sambast väljavõetav summa mõjutab aasta tulubaasi ehk inimene peab väljamaksele järgneval aastal riigile tulumaksu juurde maksma. Samuti ei teanud üle veerandi vastanutest, et teisest sambast raha väljavõtmisel tuleb kogunenud summa pealt tasuda 20 protsenti tulumaksu. Kolmandik polnud kursis, et teise sambasse raha kogumist saab jätkata ka iseseisvalt, investeerimiskonto abil. Ligi pooled ei olnud kursis, et teise sambaga saavad edaspidi liituda ka need, kellel varem seda võimalust ei olnud. Ligi pooled olid aga kindlad, et teisest sambast saab raha ka osaliselt välja võtta, ehkki see ei vasta tõele.
Ka ei teadnud kogu valimist pooled, kas ja millal saab teise pensionisambaga uuesti liituda, kui sealt lahkunud ollakse. Vaid viiendik vastajaid oli kursis, et uuesti saab teise pensionisambaga liituda kümne aasta pärast, ent 15 protsenti arvas teadvat, et uuesti liituda saab igal ajal.
Ehkki inimeste teadlikkus reformist on madal, on kahel kolmandikul plaanid pensionirahaga siiski juba tehtud.
35 protsenti kavatseb jätkata teise pensionisambasse kogumist, 20 protsenti plaanib süsteemist väljuda, 7 protsenti jätkab kogumist investeerimiskontoga, kuid 34 protsenti pole veel otsustanud, sest ei oma selleks reformi kohta piisavalt infot.
Nendest, kes raha välja võtavad, kavatseb 35 protsenti investeerida selle kinnisvarasse, 33 protsenti kannab raha kogumis- või arelduskontole, 23 protsenti kavatseb raha kulutada ostudele või reisimiseks, 14 protsenti investeerib iseseisvalt väärtpaberitesse ja 12 protsenti kasutab raha kodulaenu sissemakseks. Seejuures on suurema investeerimishuviga eeskätt mehed.
Investeerimisplaani pidajatest 43 protsenti väitis, et omab investeerimisest teadmisi, ehkki kogemusi pole. 25 protsenti aga omab vähesel määral ka kogemusi. 18 protsenti tunnistas, et ei oma ei teadmisi ega ka kogemusi. Üksnes 12 protsenti väitis, et omab piisavalt kogemusi investeerimisel.
Inimeste plaan, kuidas pensionipõlves ära elada, jaotub aga nii: ligi pooled (46 protsenti) kavatsevad jätkata töötamist ka pensionärina ehk piltlikult surmani, ligi kolmandik (30 protsenti) loodab teise samba varadele, teist samapalju kasutab sääste, 28 protsenti toetub vaid esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ning viiendik hakkab elatuma kinnisvara väljaüürimisest. 17 protsenti loodab laste toetusele, kümnendik plaanib kinnisvara või muud varad maha müüa, kümnendik elatub ettevõtlustulust ning kümnendik investeeringutelt saadavatest dividendidest. Seitse protsenti loodab kolmandale sambale, neli protsenti väärtpaberite müügile ning kolm protsenti pärandusele.
Noored teavustavad vanemaealistest enam, et pensionipõlv vajab kindlustamist, kuid see ei tähenda automaatselt ka tegudeni jõudmist.
Swedbanki investeeringute juht Kristjan Tamla kommenteeris, et kui kõik, kes plaani kinnisvarasse investeerida teoks teeksid, et siis pensionil üüritulust elada, tähendaks see tulevikus umbes 60 000 üüritulust elatuvat pensionäri, andes mõista, et see oleks turgu arvestades ebareaalne.
Tulevased pensionärid peavad arvestama, et kui nad loodavad üksnes riiklikule ja teisele pensionisambale, saavad nad pensionina kätte keskmiselt 40 protsenti oma töötasust.
Toimetaja: Merilin Pärli