Neljapäeval koos huvigruppide esindajatega pensionireformi üle arutanud riigikogu rahanduskomisjon plaanib teha eelnõusse mõne muudatuse, näiteks võimaldada võtta reisest sambast välja korraga kogu raha.

"Küsimus on selles, et advokaadibürood on teinud seaduse kohta uuringu ja ütlesid, et kui praegu on kirjas, et ühel korral võib välja võtta kuni 10 000 eurot ja järgmistel kordadel jagatakse veel võtmata summa pooleks, siis see on põhiseaduse riive. Sellepärast ongi see parandusettepanek tehtud, et ei oleks põhiseaduse riivet," ütles Kokk ERR-ile.

Lisaks on fondihaldurid tema sõnul palunud, et raha väljavõtmisest tuleks ette teatada mitte üks kuu, vaid viis kuud ning Koka sõnul arutab rahanduskomisjon ka seda ettepanekut.

Ta märkis, et kui raha saab korraga välja võtta, oleks see advokaadibüroode hinnangul põhiseadusega kooskõlas. Niisuguse muudatuse mõju majandusele ei pidanud Kokk märkimisväärseks, sest 82 protsendil inimestest on pensionisambas alla 10 000 euro. Seega saaksid nemad ka praeguse eelnõu järgi kogu raha korraga välja võtta ja muudatus mõjutaks ainult 18 protsendi võimalusi.

"Teine variant on jagada see kolmandik-kolmandik-kolmandik, aga siis tuleb mõelda, et need, kellel on fondis näiteks 2000 eurot, saaksid iga nelja kuu järel võtta välja 700 eurot, et kas see on kõige mõistlikum. Usun, et kui inimene saab 700 eurot, kulutab ta selle jooksvateks kuludeks ära. See on kahepoolne arutelu, kindlasti arutame seda teemat esmaspäeval-teisipäeval, kas korraga saab välja võtta või see tuleb kolmeks jagada," lisas Kokk.

Teise muudatusena soovib rahanduskomisjon anda pensionifondidele võimaluse varasemast märksa rohkem laenu võtta. See oli Koka sõnul fondide ettepanek, kes soovisid, et maksimaalne lubatud laenumaht suureneks 30 protsendini. Kokku lepitud 25 protsenti oli kompromissvariant, millega fondid nõustusid.

"Juhul kui inimesed soovivadki teisest pensionisambast lahkuda, ei halvendaks see nende jaoks olukorda, kes jäävad teise fondi," selgitas Kokk suurema laenumahu vajadust. "Halduritel on võimalik laenata turgudelt odavat raha ja toota sellega paremaid tulemusi. /.../ Paljud on investeerinud Eesti majandusse ja et nad ei peaks oma raha Eesti majandusest tagasi küsima, see oli üks eesmärk."

AS-i Pensionikeskus juhataja Kristi Sisa ütles neljapäeval ERR-ile, et tõenäoliselt ei saa soovijad raha kätte või oma investeerimiskontole kanda juba järgmise aasta 1. jaanuaril, nagu varem kavandati, sest keskus vajab 18 kuud, et oma süsteemides muudatused juurutada.

Selle kohta märkis Kokk, et rahanduskomisjon on Pensionikeskusega koos istunud ja teemat arutanud, kuid erinevate otsuste tegemiseks on vaja eri aega. Üks periood on avalduste vastuvõtmine, milleks on vaja eraldi programme, ja teine periood väljamaksed, milleks on vajalik, et pangad saaksid süsteemiga liituda.

"Minimaalne periood on 12 kuud ja maksimaalne praeguste arvutuste järgi 18 kuud," lausus rahanduskomisjoni esimees.

Tähtaja üle käib tema sõnul arutelu ja kui seadus võetakse vastu veebruaris, on järgmise aastani aega 10 kuud. Kas see on piisav aeg või mitte, arutletakse järgmisel nädalal edasi.

Kokk pidas võimalikuks, et kui avalduste vastuvõtmine 1. jaanuaril 2021 rakendub, hakatakse väljamakseid tegema hiljem. Ta lisas, et Pensionikeskus saab seda, milliseid programmimuudatusi on vaja teha ja kui kaua see aega võtab, saab öelda alles siis, kui seadus on täpselt paigas.

Pank: korraga raha välja võtmise võimalus pole hästi läbi mõeldud

Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla hinnangul ei ole ettepanek, mille kohaselt oleks võimalik pensionifondist raha korraga välja võtta, hästi läbi mõeldud.

"See suurendab tõenäosust, et väljavõetavat raha kulutatakse hetkeemotsioonidel ning avab võimaluse, kus kogu väljavõetava pensionirahaga võidakse langeda näiteks finantspettuse ohvriks. Lisaks võimaldaks raha järk-järguline väljavõtmine hajutada riski, kus kogu raha väljavõtmine langeb kokku aktsiaturgude ja pensionifondide põhjaga," põhjendas Tamla.

Võimaliku muudatuse kohta, et pensionifondid saaksid varasemast rohkem laenu võtta, ütles Tamla, et fondidel ei ole mõistlik võtta klientide lahkumise rahastamiseks lühiajalist laenu.

"Riikides, kus pensionifondidel on laenu võtmine lubatud, tehakse seda üldjuhul pikaajaliste investeerimisprojektide rahastamiseks, mitte aga lühiajalise kliendivoo tasandamiseks."