Simson andis ülevaate meetmetest liiklusohutuse tõstmiseks
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles pärast liikluskomisjoni erakorralist koosolekut Vikerraadio saates "Uudis +", et liiklemise teevad ohutumad uuemad sõidukid, ohutud teed ja vastutustundlikud juhid.
Simson rääkis saates, et mai ja juuni andmete kohaselt on näha, et käesolev aasta tuleb liiklusele palju halvem kui möödunud aasta. Et teine poolaasta ei tuleks nii ohvriterohke, on ministri sõnul võimalik kokku leppida teatavaid lühiajalisi ja kiiresti mõjuvaid meetmeid.
"Pikaajalised meetmed on meil niikuinii kokku lepitud. Eesmärk on, et aastal 2018-2020 kolme aasta keskmisena liikluses üle 50 inimese ei hukkuks," rääkis Simson.
Simson tõstis esile möödunud aastat ja ütles, et nii vähe liiklussurmasid, kui 2017. aastal, oli Eestis viimati aastal 1947. Kõige halvem aeg oli aasta 1991, kui Eesti teedel hukkus 491 inimest.
Käesoleval aastal on esimesel poolaastal liikluses hukkunud 40 inimest. Simson rääkis, et kõik see, mis möödunud aastal liiklussurmade vähendamiseks tundus töötavat, tänavu enam ei tööta. Üks ohvriterohkemaid kuid oli sel aastal jaanuar, mis oli väga lumerohke.
"Me oleme sellest järeldused teinud. Me oleme tõstnud järgmiseks talveperioodiks teehoolduse standardeid, et ei oleks vahet, kas lumi tuleb maha päeval või öösel. Samuti oleme vähendanud neid maanteelõikusid, kus oli kõige aeglasem reageerimise aeg," rääkis Simson.
"See tähendab põhimaanteedel kohe suurt reageerimiskiirust ja juba sel hetkel kui ilmaennustus ütleb, et lumi hakkab sadama. Et nad ei oota saju lõppu, vaid on ka saju ajal maanteedel tegutsemas," lisas ta.
Reageerimiskiiruse tõstmine läheb Simsoni sõnul maksma 2,8 miljonit eurot aastas.
Saatejuht Margitta Otsmaa küsis Simsonilt, et kuidas peaks toimima maanteelõikudega, kus õnnetusi väga tihedalt juhtub.
Simsoni sõnul rääkis tänasel kohtumisel politseijuht Elmar Vaher, et kui politsei näeb, et ühel kindlal maanteelõigul juhtub pidevalt õnnetusi, siis automaatselt suurendatakse seal piirkonnas politsei kohalolekut. Simson rääkis, et liikluses politseipatrulli nägemine mõjub liiklejale distsiplineerivamalt kui statsionaarne liikluskaamera.
Minister rääkis, et liikluspatrullide arv ei ole vähenenud, aga liiklussagedus kasvab igal aastal. Viimase nelja aastaga on tema sõnul kindlustatud liiklussõidukeid tulnud juurde 100 000.
Simson ütles, et politsei prioriteet selle kõrval, et juhid purjus peaga rooli ei istuks ja kiirust ei ületaks, ka see, et roolis kõrvaliste tegevustega ei tegeletaks.
Teemaks oli ka mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtt. "See on plaanis. Lähikuul politsei- ja piirivalveamet ja siseministeerium kaardistavad ära, mida selle jaoks on vaja teha ja milliseid lisaressursse mobiilsete kiiruskaamerate hankimiseks on vaja leida," sõnas Simson.
"See tähendab seda, et politseinik ei sekku, ta ei pea liiklusrikkujat kinni, aga sellele rikkumisele saabub arve koju, mis tuleb maksta," selgitas PPA peadirektor Elmar Vaher "Aktuaalsele kaamerale".
Simson rääkis veel, et surma said möödunud aastal liiklusõnnetustes valdavalt need inimesed, kes olid autodes, mis olid vanemad kui kümme aastat.
Rohkem võiks tagada omavalitsusi
Siseminster Andres Anvelti ettepanek on anda suure liiklusintensiivsusega keskustele võimalus kiiruskaamerate paigaldamiseks nagu see on Tallinnas Kristiine ristmikul, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Jätkuvalt võiks olla politsei menetlejaks, aga küsimus on selles, kuidas jagunevad trahvisummad riigi ja omavalitsuse vahel, kes on teinud ka investeeringu liikluse rahustamiseks," ütles Anvelt.
Praegu laekuvad trahvisummad riigile. Et idee on värske, ei osanud Anvelt öelda, kui suure osa trahvirahast võiks omavalitsused omale saada ja kas valitsus seda toetaks.
"Ma toetan siin siseministri initsiatiivi, et võiks tõesti liiklusohutuse tagamises rohkem kaasata omavalitsusi ja kui selleks on vaja kiiruskaamerate puhul ka nende kulutustele lisaks anda osa liiklusrikkumistest tulenevatest trahvisummadest omavalitsustele," rääkis Simson.
Kaalutakse veapunktisüsteemi rakendamist
Maanteeamet pakkus liiklusrikkujate ohjamiseks veapunktisüsteemi rakendamist. Seda on ka varem kaalutud.
"Kui inimene on /.../ korda saatnud rikkumise, siis ühel hetkel, kui need rikkumised ületavad teatud lävendi, vaadatakse, kas võetakse talt ära juhiluba, saadetakse ta kuhugi n-ö kursustele. Analoogne süsteem tänasel hetkel töötab Saksamaal," selgitas maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi.
Vaher leidis, et muudatuste ülesehitamine politsei järelevalve suurendamisele või teeolude parandamisele on küll väga oluline, kuid tähtis on, et muutuks see, kes istub roolis. Kiiruseületajatele lubab ta, et politsei enam ei noomi, vaid hakkab karimalt käituma.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Tiina Jaakson, Merili Nael