Riik loob paadunud liiklusrikkujatele veapunktisüsteemi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1572410700000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Korduvrikkujatest autojuhid osalesid ligi viis korda sagedamini liiklusõnnetustes võrreldes juhtidega, kel paturegister puhas, selgus teisipäevasel valitsuse liikluskomisjoni istungil. Olukorra parandamiseks asub majandusministeerium välja töötama veapunktisüsteemi.

Selle aasta juunis toimunud liikluskomisjoni istungil andis majandus- ja taristuminister Taavi Aas maanteeametile ülesande teha ülevaade, kas on olemas seos õnnetustesse sattumisel korduvate liiklusrikkumistega. Maanteeamet analüüsis 2014.-2018. aasta rikkumisi ning selgus, et korduvrikkujad osalesid ligi viis korda sagedamini taas inimkannatanatuga liiklusõnnetustes kui need juhid, kes liiklusalaseid süütegusid toime ei pannud.

"Need numbrid ausalt öeldes jahmatasid," tõdes minister Aas. "Pärast seda analüüsi teame kindlalt, et peame tõsiselt mõtlema veapunktisüsteemi loomisele ning liikluskomisjon otsustas eile, et ministeerium töötab koos töörühmaga järgmise aasta sügiseks välja veapunktisüsteemi kontseptsiooni."

Pärast veapunkti süsteemi kontseptsiooni loomist tuleb selle toimimiseks kohandada seadusi ning andmebaasi. Aasa sõnul võib veapunkti süsteem rakenduda 2022. aastal.

Veapunktisüsteemiga on võimalik distsiplineerida korduvate liiklusrikkumiste arvestussüsteemi kaudu juhte ning tulevikus peavad sellised juhid läbima rehabiliteerimistegevusi.

"Me tegeleme inimesega, teeme selgeks, miks tal on liikluses käitumisega probleeme ja püüame neid probleeme ravida läbi erinevate rehabilitatsiooniprogrammide - panna inimene mõistma, et ta on liikluses oht endale ja teistele," selgitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo "Aktuaalsele kaamerale".

Loigo sõnul korduvrikkujaid trahvid ei mõjuta. "Kui me sõidame kiiruskaamerasse, kiirus, turvavöö, kõrvaliste tegevustega tegelemine - need on täna lühimenetlus ja need on ainult mõjutustrahvid, mida uue karistuse määramisel ei arvestata. See on tinginud olukorra, kus raha ei mõjuta inimesi uusi rikkumisi toime panemast," rääkis Loigo.

Liikluskomisjon vaatas otsa ka viimase 12 kuu olukorrale liiklusohutuses. Eelmise aasta oktoobrist selle aasta septembri lõpuni toimus Eestis kokku 1410 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 53 ja sai vigastada 1749 inimest. Võrreldes 2017. oktoobri ja 2018. aasta septembriga on õnnetuste arv vähenenud 4,8 protsenti, vigastatute arv 7,5 protsenti ja hukkunute arv 23,2 protsenti.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael, Vahur Lauri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: