Advokaat Stanislav Markelov ja ajakirjanik Anastassia Baburova tapeti kümme aastat tagasi, ühekateistkümnendal jaanuaril 2009. aastal. Tapjad olid vene paremäärmuslased, kes said mitmeaastase vangistuse. Igal aastal organiseerivad vene vasakpoolsed aktivistid antifašistliku marssi Markelovi ja Baburova mäletuseks. Sel aastal lisandus aga õiglase kohtupidamise ja paremäärmuslaste ideede keelamise nõudmistele tungiv üleskutse jätta vene põhiseadus rahule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

President Putini pakutud põhiseaduse muudatused peaksid teoreetiliselt tugevdama vene parlamendi rolli Venemaa poliitilises süsteemis. Mida halba siis protestijad siin näevad?

"Kuna meil ei ole vabu valimisi, siis kahjuks meie parlament ehk Föderatsioonikogu on täitevvõimu kontrolli all. Sellepärast antud juhul parlamendi õiguste laiendamine ei anna mitte midagi," ütles protestija Olga.

"Parlamendi õigusi on laiendatud, aga parlament on Venemaa okupantide võimu all. Need on partei "Ühtne Venemaa", Putin ja tema lähiringkond," lisas meeleavaldaja Emil.

Tatjana lisas, et praegu jälle tehakse põhiseadusesse muudatusi, aga otsustab seda kõike president, mitte rahvas. "Ma arvan, et see ei ole õige. Ja kui muuta põhiseadust, siis seda tuleb teha ainult rahvahääletuse, mitte Putini ja tema lähiringkonna kaudu," lausus Tatjana.

Veel üks meeleavaldaja Vjatšeslav kardab, et marss muutusi kaasa ei too. "Meie arvamust keegi ei kuule. Aga minu unistus on, et võimalikult rohkem rahvast kuulaks ja mõtleks," ütles ta.

1. veebruaril toimub Moskvas taas suur protestimiiting põhiseaduse muudatuste vastu. Moskva linnavalitsus andis selleks juba loa.