Putin tegi jaanuaris peetud aastakõnes vastuolulise ettepaneku asuda muutma riigi senist põhiseadust, mis on kehtinud praegusel kujul 1993. aastast. Kriitikute hinnangul on muudatuste peamiseks eesmärgiks kindlustada Putini kontroll riigi üle ka pärast 2024. aastat, mil saab täis tema teine järjestikune ametiaeg, vahendas Moscow Times.

Kiirelt moodustati ka töögrupp, mis hakkas ette valmistama, kuidas 67-aastase riigipea poolt aastakõne ajal mainitud ettepanekud Venemaa põhiseaduse muutmiseks ellu viiakse. Töögruppi kuulub 75 tuntud inimest erinevatelt elualadelt - on nii poliitikuid, kõrgeid ametnikke, teadlasi, kultuuriinimesi ja sportlasi. Muuhulgas arutas töögrupp ka plaani teha Putinist Venemaa ülemvalitseja.

Veel jaanuaris kiitis riigiduuma esimesel lugemisel ühehäälselt heaks põhiseaduse reformimise eelnõu ja tegi seda vaid vähem kui paar tundi kestnud arutelu järel.

Järgmisel nädalal, tõenäoliselt 10. märtsil ootab ees teine lugemine ning sellega seoses edastaski Putin riigiduumale nüüd kogumiku parandusettepanekutega. Rahvahääletus põhiseadusreformi üle peaks aset leidma 22. aprillil.

"Presidendi muudatusettepanekud tulenevad tema dialoogist kõigi osapoolte ja kodanikuühiskonnaga," selgitas riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin.

Asespiiker Pjotr Tolstoi juhtis tähelepanu ettepanekutele, mille kohaselt mainitakse venelaste usku jumalasse ning sätestatakse abielu kui liit mehe ja naise vahel. Suurem osa Venemaa elanikke identifitseerivad end õigeusklikena, kuid seni on mitmeid rahvaid ja usundeid ühendav Venemaa Föderatsioon olnud ametlikult sekulaarne.

Muudatusettepanekute kohaselt keelatakse ka Venemaa territooriumi loovutamine ning sellisteks sammudeks üleskutsete tegemine keelustatakse põhiseaduse jõuga.

Põhiseaduse töörühma kuuluv näitleja Vladimir Maškov selgitas, et selline muudatusettepanek tagaks ka selle, et Krimm või Kuriilid jääksid Venemaa omaks ka pärast Putini võimult lahkumist.

Põhiseaduse töörühma pressiesindaja sõnul avalikustatakse muudatusettepanekute nimekiri ametlikult käesoleva nädala lõpus.

Oma neljandal ametiajal on president Putin üritanud jätkuvalt jätta endast muljet kui traditsiooniliste väärtuste ja õigeusu kaitsjast. Seda on saatnud Vene õigeusu kiriku kasvav mõjuvõim ning Lääne-vastaste hoiakute kultiveerimine avalikus elus.