Venemaa Ühiskondlik Koda asutati 2005. aastal. Koja üks eesmärkidest on anda hinnanguid seaduseelnõudele, kuid otsustavat häält kojal ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seega ei saa koja liikmed mõjutada ka põhiseaduse muutmise protsessi. Nende roll on jätta mulje, et ühiskond toetab presidendi plaanitud muudatusi.

"Praegu on meie eesmärk soodustada ühiskondlikku arutelu selle eelnõu üle. Seepärast liitus ühiskondlik koda protsessiga. Meil ei ole palju aega eelnõu üle arutada, sest sellega on kiire. Me ei jõua ka referendumit läbi viia," rääkis ühiskondliku koja ekspert Dmitri Žuravljov.

Referendumi asemel toimub hoopis mingisugune üleriigiline hääletus. Mida see endast kujutab ja kuidas see läbi viiakse, ei tea veel keegi.

"Kui seadus on vastu võetud ja president on selle allkirjastanud, siis see jõustub tingimusel, et toimunud on ülevenemaaline hääletus. Jääb ainult oodata, kuidas see sõnastatakse teise lugemise eel seaduse konkreetsetes paragrahvides," ütles ühiskondliku koja sekretär Lidia Mihejeva.

Ühiskondliku koja liikmed pakkusid kolmapäeval välja, et põhiseaduses võiks olla viidatud Suures Isamaasõjas saadud suure võidu tähendusele. Oli ka tõsisemaid ettepanekuid, mis puudutasid riiginõukogu ja selle esimehe rolli.

"Banaalsest asjast, kuidas sõnastatakse mõiste "riiginõukogu esimees", võib sõltuda väga palju," ütles Žuravljov. "Kui kubernerid saavad kokku, siis on nad võimsamad kui president," lisas ta, kinnitades, et kui Putin saab riiginõukogu juhiks, siis on ta presidendist palju võimsam.