ERR Moskvas: maailm ja Venemaa mõistatavad, mis on Putini seadusemuudatuste eesmärk
Venemaa presidendi Vladimir Putini kavatsus muuta põhiseaduslikke seadusi ning valitsuse tagasiastumine üllatas kõiki nii Venemaal kui mujal maailmas. "Välisilm" analüüsis toimuvat.
President Vladimir Putin pakkus oma kõnes välja Venemaa põhiseadusesse seitsme muudatuse sisseviimise. Tegemist on kõige mastaapsema põhiseadusereformiga, vahendas "Välisilm".
Riigiduuma ja föderatsiooninõukogu peaksid saama muudatustega uusi volitusi. "Saadikud hakkavad määrama konkreetselt iga ministrit ja asepeaminstrit. See laiendab oluliselt riigiduuma saadikute volitusi. Kahtlemata, kui parlamendi roll kasvab, siis on tegemist sammuga suurema demokratiseerumise suunas," rääkis riigiduuma esimene aseesimees Aleksandr Žukov(Ühtne Venemaa).
Saadikutele meeldis ka presidendi ettepanek kaitsta veelgi rohkem Venemaa suveräänsust ja sätestada Venemaa põhiseaduse prioriteet rahvusvaheliste õigusnormide ees.
Riigiduuma aseesimees ("Ühtne Venemaa"), Riigiduuma ENPA delegatsiooni juht
"Mind huvitab, kas vähemalt üks riigijuht saab nimetada mingi üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normi, mida ei oleks viimase kümne aasta jooksul sunniviisiliselt muudetud või jalge alla tallatud," kommenteeris riigiduuma ENPA delegatsiooni juht, duuma aseesimees Pjotr Tolstoi (Ühtne Venemaa).
Üks muudatustest näeb ette, et Venemaa presidendiks saab vaid inimene, kes on elanud Venemaal vähemalt 25 aastat ja kellel ei ole kunagi elus olnud ühegi teise riigi kodakondsust ega elamisluba. See aga tähendab, et presidendiks ei saa kandideerida Krimmi elanikud, sest veel viis aastat tagasi olid nad Ukraina kodanikud.
Kõige müstilisem muudatus puudutab aga riiginõukogu, mida president tahab põhiseaduses sätestada. Praegu on see nõuandev organ presidendiga eesotsas, kuhu kuuluvad kubernerid ja ministrid.
"Midagi konkreetset riiginõukogu volituste kohta me veel ei kuulnud. Ma ei välista, et seda sätestatakse põhiseaduses samal "raamistiku" viisil nagu julgeolekunõukogu," ütles sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste uuringute instituudi ekspert Aleksandr Požalov.
Raamistiku võib täita igasuguse sisuga. "Need muudatused tähendavad, et tandemi mudeli, "tandemokraatia", mis oli meil aastatel 2008-2011, kordumine ei ole võimalik. Tegemist on pigem sellega, et Vladimir Putin projekteerib tulevase poliitilise konstruktsiooni nagu rohkem kollektiivse riigijuhtimise süsteemi, lisas Požalov.
Millise koha võib Vladimir Putin selles süsteemis endale saada, pole veel teada.
"Ma ütleksin, et praegu on šansid 50/50, et ta saab peaministriks või riiginõukogu esimeheks. Vähem tõenäoline stsenaarium on, et Venemaa astub Kasahstani teele ja Putin saab julgeolekunõukogu esimeheks. Ja ebatõepärane stsenaarium on see, et ta saab riigiduuma esimeheks - selle tõenäosus on alla protsendi," arutles poliitilise konjunktuuri keskuse asepresident Oleg Ignatov.
Kõik ei ole aga nii lihtne. "See nõuab seadusandluse muutmist. Nende organite eesotsas on president oma ameti järgi, mitte Vladimir Vladimirovitš Putin isiklikult. Sellepärast on vaja muudatusi," selgitas poliitilise analüüsi keskuse juhtivekspert Mihhail Zahharov.
Miks aga Vladimir Putin vajab mingit muud ametit ega saa lihtsalt poliitikast lahkuda nagu tegi omal ajal Boriss Jeltsin?
"Meil tavaliselt iga järgmine riigijuht tegeleb oma eelkäija tegevuse revideerimisega, kritiseerib teda ja tema otsuseid. Tundub, et Putin tahab teha nii, et tema nominaalne ametipost ei tekitaks tingimusi tema poliitika revideerimiseks," arvas ajakirjanik Gleb Tšerkasov.
Põhiseaduse muudatuste lugemiseks jääb suhteliselt vähe aega. "Küsitluse või rahvahääletuse läbiviimisega tegeleb Kremli sisepoliitiline blokk. See aga tähendab, et ülesanne peab olema täidetud juuniks, sest suvel algab aktiivne valimiskampaania Venemaa regioonides kuberneride ja regionaalsete parlamentide valimisteks. Mõlemaid tegevusi kureerib sisepoliitiline blokk ja sellel oleks raske ennast kahe ülesande vahel mitte lõhki kiskuda," selgitas Zaharov.
Ka valitsuse tagasiastumine oli ootamatu
Sama ootamatult nagu põhiseaduse muudatustest sai rahvas eelmisel kolmapäeval teada, et Dmitri Medvedevi valitsus astus tagasi. Järgmisel päeval oli Ühtse Venemaa juhtkond kimbatuses.
"Kõik kunagi astuvad tagasi. Igavesi ei ole," kommenteeris Aleksandr Žukov.
On ka teisi seletusi. "Ma arvan, et siin langesid kokku mitu faktorit. Esimene on rahulolematus valitsusega. Eelmisel aastal kritiseeris Putin valitsust rahvaprojektide tõttu. Ühiskonnas oli suur rahulolematus, et Putin pärast presidendivalimisi määras Medvedevi peaministriks. Ja valitsus viis läbi ebapopulaarse pensionireformi ja see andis kõva löögi Medvedevi mainele," rääkis Oleg Ignatov.
Medvedevi asemele nimetati endine maksuameti juht Mihhail Mišustin, kes on avalikusele tundmatu ametnik.
"Mišustin ei ole globaalselt tuntud, aga tema kasuks mängib see, et tal ei ole eriti sidemeid ühegi võimueliidi grupeeringuga," märkis Gleb Tšerkasov.
"Ma arvan, et Mišustin hakkab täitma sama programmi, millega tegeles ka Medvedevi valitsus. Majandusseis ei ole eriti positiivne, on vaja midagi muuta. Ühiskonnas on tugev nõudmine muutuste vastu. Ja tunne, et võim stagneerub, mõjutab selle reitingut," rääkis Ignatov.
Medvedevi jaoks lõi Putin spetsiaalse koha - julgeolekunõukogu aseesimehe ameti.
"Võib ennustada, et uuel ametil julgeolekunõukogus Dmitri Medvedev hakkab kuidagi osalema jõustruktuuride reformide ettevalmistamises. Ja teisest küljest, talle jääb oluline poliitiline resurss ja ta jääb Ühtse Venemaa partei esimeheks," rääkis Žukov.
Ignatovi hinnangul ei ole täielikult välistatud, et Medvedevist saab uuesti president.
"Ma ei ole kindel. Ma ütleksin, et tema presidendiametisse tagasituleku tõenäosus on praegu alla 50 protsendi, võib-olla alla 70 protsendi, aga ma ei välistaks täielikult sellise sündmuste käigu," arutles Ignatov.
Selge on praegu ainult see, et mitte midagi ei ole selge. On aga igavesed väärtused, nagu suur võit Suures Isamaasõjas, mille 75. aastapäeva kavatsetakse Venemaal sel aastal laialt tähistada.
Putin lubas avaldada artikli, mis kaitseks Vene ajaloolist seisukoha. "Putin tegeleb uue ideoloogia loomisega. Ja võit Suures Isamaasõjas on tema jaoks oluline moment. Ma tuletan meelde, et 2005. aastal olid väga mastaapsed pidustused. Ja sellest ajast saadik iga juubeli tähistatakse suure laiahaardelisusega. Ja veel: tema jaoks on tähtis, kes tuleb talle selleks juubeliks külla," ütles Tšerkasov.
Toimetaja: Merili Nael