Rahukonverentsil viibisid 16 riigi ja organisatsiooni esindajad. Allakirjutanud tõotasid austada Liibüasse relvade müümise keeldu, relvitustama Liibüa relvarühmitused ning need laiali saatma. Samuti lubavad osalised austada relvarahu ja karistada selle rikkujaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liibüat esindasid rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse juht Fayez al-Sarraj ja suurema osa riigist vallutanud mässuline väejuht Khalifa Haftar. Silmast silma Sarraj ja Haftar kokku ei saanudki, neid vahendasid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja välisminister Heiko Maas.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli pärast konverentsi napisõjaline, tema kinnitusel osaliste vahel tõsist dialoogi ei tekkinud.

Euroopa Liit suhtus konverentsi tulemustesse optimistlikumalt, kuid ka nemad möönasid tõsiste probleemide püsimist.

"On mitu võimalust, kuid nagu te teate, vaherahu nõuab kedagi selle järele valvama. Me ei saa öelda, et nüüd on vaherahu ja siis kogu asja unustada. Vaja on relvastuskontrolli, embargokontrolli. On mitu võimalust ja ministrid peavad otsustama, mida teha, et eilse konverentsi lepingud ellu viia," rääkis Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.

Hoopis optimistlikumalt suhtus konverentsi tulemustesse ÜRO peasekretär Antonio Guterres.

"Siiamaani eskaleerus Liibüa konflikt mõningase välismaise vahelesegamise abil. Nüüd aga olime silmitsi tõsise piirkondliku eskaleerumisega. See risk pöörati Berliinis tagasi ning näidati, et muidugi on võimalik relvarahu hoida ja seega ka vaherahule üle minna," ütles ta.

Kõik aga nõustusid, et pärast konverentsi on rahu Liibüas vähemalt natukenegi kindlam ning Süüria kõrvale ei ole tekkimast teist pingekollet, kus suurjõud kohalike arvel omavahelisi jõuvahekordi paika panevad.