"Otsime oma ridadesse inimesi, kellel on kõige suurem potentsiaal Eesti ettevõtjaid välisturgudel aidata ning ka teistpidi investeeringuid Eestisse meelitada. Kokkuvõttes – inimesi, kelle tegevusest võiks tõusta meie majandusele kõige suurem potentsiaalne kasu," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Fred Püss ERR-ile. "Turgude lõikes võib see inimene olla erineva profiiliga – nii tausta kui ka muude omaduste nagu näiteks keeleoskuse poolest. Seetõttu lähenemegi käesoleva värbamisprotsessi puhul inimeste otsingule avatult ning asukohariigi põhiselt," lisas ta.

Avaliku konkursiga täidetavad ametikohad luuakse Jaapanis, Kanada suurimas linnas Torontos, Šveitsis Genfis, Poolas, Lätis, Araabia Ühendemiraatides ja Aafrikas, kuid viimase puhul ei ole palgatava nõuniku täpne tegevuspaik veel selge.

"Oleme neid sihtturgusid välispoliitika arengukava 2030 koostamisel analüüsinud ning selle käigus oleme uute sihtkohtade valikul kriteeriumidena arvestanud kaubandusnäitajaid; eksportivate ettevõtete arvu; kohapealset võrgustikku (selahulgas EAS-i kohalolek); potentsiaali kaubandussuhete tulevikuks ja muid asjaolusid," rääkis Püss. "Samuti oleme uute esindajate võimaliku paiknemise teemal korduvalt konsulteerinud Eesti ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega ja meie välisesindustega," lisas ta.

"Kokkuvõttes mehitame esimeses laines uute inimestega neid sihtkohti, kus erinevaid asjaolusid arvestades king täna kõige rohkem pigistab ja näeme suurimat vajadust Eesti majanduse edendamisele ning investeeringute ligimeelitamisele täiendavate majandusametnike töö läbi kaasa aidata," tõdes välisministeeriumi esindaja. Tema sõnul hakkavad kohapealt värvatud töötama tähtajaliste töölepinguliste nõunikena.

"Äri- ja investorkonsultantide ülesanne on otseselt toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid ning meelitada Eestisse täiendavaid välisinvesteeringuid. Selle töö edukus on selgelt mõõdetav ning eelduseks on seatud, et tekib täiendav tulu riigieelarvele," ütles Püss.

Ministeerium on saanud välismajandussuuna tugevdamiseks tänavuses riigieelarves täiendavalt 3,1 miljonit eurot.

Püss tõdes, et Eesti välisesinduste asukohariikidest töötajate palkamine on olnud juba pikaaegne praktika ja kasvutrendis. Hetkeseisuga on välisesindustes 140 töökohta täidetud kohapealt palgatud töötajatega. "Enamjaolt on tegemist ametikohtadega, mis toetavad esinduse põhitööd, kuid aina enam värbame kohapealt ka spetsialiste või valdkondade eksperte," lisas ta.