"Pole mingit kahtlust, et see auk seal on," rääkis Muuli "Vikerhommikus", lisades, et selle tekkepõhjust tuleb igal juhul uurida ning vastavalt sellele otsustada, kas on vajalik täiendav uurimine ka 1994. aastal hukkunud laeva katastroofi põhjuste kohta.

"Ma arvan, et seda auku peaks uurima - mis põhjusel see on tekkinud. Kõigepealt tuleks auku uurida ja siis otsustada, kas täiendav uurimine hukkumise põhjuste kohta on vajalik, et kas auk tekkis õnnetuse ajal või pärast laeva uppumist," rääkis Muuli.

Ta rääkis, et on seda soovitanud ka justiitsministrile ja peaministrile.

Muuli rõhutas ka, et kui 1994. aastal ei olnud Eesti riiki võimeline üksinda Estonia huku põhjusi uurima, siis nüüd oleme selleks samavõrra suutelised kui Rootsi või Soome.

Rääkides võimalikust uuest uurimisest, rõhutas Muuli, et tehnilise veealuse uurimistöö kõrval on sama oluline või isegi olulisem tagada uurimise usutavus ja erapooletus, et inimesed selle tulemusi usaldaks. Seepärast oleks ka oluline, et uurimiskomisjonis oleks ekspertide kõrval ka huvirühmade esindajad, leidis ta.

"Suurte katastroofide põhjusi pole lõpliku tõena pea kunagi õnnestunud välja selgitada. Pole kindel, et saame ka augu põhjuse kindlaks teha, aga igal juhul peame seda uurima," rõhutas Muuli "Vikerhommiku" intervjuus.

Esmaspäeval Põhjamaades eetrisse antud Henrik Evertssoni viieosalises dokumentaalsarjas Estonia hukust näidatakse, et laeva paremas pardas auk, mille on tekitanud laevast väljaspool asunud jõud.

Parvlaev Estonia"uppus 28. septembri öösel 1994. aastal sõites Tallinnast Stockholmi. Estonia uppumine on rahuaja suurim merekatastroof Läänemerel, selles hukkus 852 inimest 17 riigist.