Kohtueelsete jälitamistoimingute arv on aastatega üha kahanenud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Pealtkuulamiste ja muude Eesti uurimisasutuste läbiviidavate jälitustoimingute arv on viimastel aastatel langenud. Ühelt poolt on rangemaks muutunud jälituslubade andmine. Samal ajal on jäänud ka vähemaks isikuid, keda jälitama peaks, kuna viimastel aastatel on kinni peetud mitu organiseeritud kuritegevuse gruppi.

Mullu detsembri alguses sattus rambivalgusse maaeluministri kabinet. Endine minister Mart Järvik kahtlustas, et teda kuulati seal pealt. Kas mure oli tõsiseltvõetav või avastas ta lihtsalt laealuse wifi-ruuteri, jäigi segaseks.

Küll aga näeme numbritest, et pealtkuulamiseks ja muudeks jälitustoiminguteks antud lubade arv on langenud. Kui 2017. aastal andsid prokuratuur ja kohtud välja ligi 2200 jälitusluba, siis mullu 1729.

Sellega koos on langenud üksikute jälitustoimingute kui kriminaalasjade arv, kus lube kasutati. Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar selgitab, et 65 protsenti jälitustoiminguid tehakse narko- ja organiseeritud kuritegevuse asjades ja seda peegeldavad ka numbrid.

"Väga paljud organiseeritud kuritegevuse grupid on praegu kohtu all, mistõttu selline hüppeline jälitustegevus möödunud aastatel oligi nende teemadega põhjustatud. Praegu hetkel käiakse kohut ja ei tegeleta uute gruppide paljastamisega," ütles Tammiksaar.

Mullu kasutasid uurimisasutused enim ehk pea 1100 korral varjatud jälgimist. Järgnesid telefoni pealtkuulamine ja salajane pealtkuulamine enam kui 500 toiminguga. Nahkur-Tammiksaar lisas, et kontroll lubade andmisel on samuti rangemaks muutunud.

"Kohtulik kontroll on tugevnenud. Et ega nii kergelt enam ei saa lube väga lihtsates asjades ei hakka prokurör minema ja taotlemagi, et vaadatakse ikka kõik muud võimalused tõendite kogumiseks ja tõesti see jälitustegevus on ikka see kõige viimane võimalus," nentis prokurör.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni aseesimees ja endine siseminister Hanno Pevkur ütles, et statistika järgi kasutatakse jälitustoiminguid vaid ühes protsendis kriminaalasjadest ja seda kaalutakse põhjalikult.

"Üha täpsemalt sihitakse seda, keda kuulatakse ja kas üldse on põhjust minna kedagi pealt kuulama või jälitama. See on ikkagi viimane abinõu kriminaalmenetluse käigus, et minna kellegi põhiõigustesse nii sügavale sisse," kirjeldas ta.

Ka sama komisjoni esimehe Alar Lanemani sõnul ei ole põhjust karta, et Eesti inimesi lausjälitatakse. "On olnud juhtumeid, mida on ka kohtutes näiteks arutatud, aga üldine tendents ikkagi räägib sellest, et asjad on head või siis üsna head. NIi et siin nagu põhjust muretsemiseks ei ole."

Laneman lisas, et lubade arvu vähenemine näitab ilmselt ka seda, et õiguskaitseasutused teevad head tööd. Ehk neid, keda peaks jälitama ja pealt kuulama, ongi lihtsalt vähem.  

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: